Kes otsib konkurendis sõpra, muutub kauniks ka rahastajale

Hiljuti Portugalis reisil olles küsisin ühelt veiniettevõtjalt, kuidas ülemaailmne majanduskriis teda on mõjutanud. Kaupmehe sõnul saabus lõpuks aeg, kus tõsised tegijad jäävad ellu ning juhuslikud veiniärikad kaovad ära.

Veinikaupmees oli just toonud turule veini nimega "Trauma", mille loosungiks oli "Õige vein valedeks hetkedeks". Trauma pidi hästi müüma USAs.

Kui meil kirutakse Portugali läbikukkunud majandusmudelit, siis seal seda tunnet ei tekkinud. Lisaks veini - eelkõige traditsioonidel põhinevate portveinide - turustamise oskusele on seal suudetud luua võimas teede ja muu infrastruktuuri võrgustik, mis on andnud tugeva tõuke kohaliku majanduse elavdamiseks.

E-lahendused tungivad igapäevaellu niisama kiiresti kui Eestis aastaid tagasi.

Mis annaks uue tõuke Eesti majanduselule? Kätte on jõudnud aeg, kus paljudes valdkondades pannakse alus pikaajaliseks kasvuks ja uuele rikkusele tulevikus. Kes selle rikkuse kokku korjab ja mis on praktilised soovitused ettevõtjale?

Ühe võimaliku tegevuskava pakkus välja East Capital Exploreri juhatuse esimees Gert Tiivas hiljuti toimunud kinnisvarakonverentsil, kus ta soovitas praegusel segasel ajal teha pigem lapsi. Kui vaadata finantsturgude hetkeseisu, mis on äride toimimise seisukohalt ülioluline, siis võiks Gerdi soovitusega isegi nõustuda.

Aga kuidas rahastada oma tuleviku rikkust? Paljude heade äriideede ja investeeringute takistuseks on finantseerimise puudumine. Pangad väldivad laenuteemat.

Balti riikide pankadevahelised lühiajalised intressimäärad ulatusid septembris isegi kuni 13 protsendini. Pangad on turule toonud uue laenutoote nimetusega "rämpslaen", mille puhul laenutaotleja omafinantseering on 50 protsenti ning intressimarginaal üle 4 protsendi.

Kui lisame marginaalile kuue kuu Euribori kulu 4,5 protsenti, saame aastaseks laenuintressiks kokku vähemalt 8,5 protsenti. Viisakalt öeldes ei tahaks pangad praegu üldse laenu anda.

Veidi on leevendust oodata Euribori jätkuvast langevast trendist, kuid suures pildis ei tea keegi ennustada, kus lõppintress kliendi jaoks stabiliseerub ning millised ettevõtted pankade jaoks laenukõlbulikuks jäävad.

Traditsiooniline võlakirjaturg vaagub koomas, mis päädis SEB Likviidsusfondi varade ootamatu allahindlusega.

Optimistid pakuvad majanduse uue tõusulaine alguseks kas 2009. aasta lõppu või 2010. aasta algust.

Tõenäoliselt jätkub majanduslangust pikemaks kui tõmmata paralleele Soomega 1990. aastate alguses, mil "lamast" väljumine ehk negatiivse kasvu positiivsega asendamine võttis aega neli-viis aastat. Ilmselt kestab mitmete sektorite kosumine veel 2011.-2012. aastal.

Kuidas leida rahastamist vahepealsel perioodil?

Lahendus peitub konkurentide ühinemises. Keerulisel ajal on arukas keskenduda olulisemale ehk põhitegevusele ning kõik sellega mitteseotud äriüksused tuleks kas likvideerida (müüa) või võimalusel külmutada.

Reegel on see, et keskpärased äriideed või firmad rahastamist ei leia ning pikemat majandussurutist üle ei ela. 2009. ja 2010. aasta on paljude ettevõtjate jaoks suur tõehetk.

Kui 2008. aastal sulgesid mitmed väikefirmad töö, siis järgnevatel aastatel puudutab majanduskriis rängemalt ka suuremaid ettevõtteid.

Kui pangandusturul on konsolideerumine juba ammu toimunud - turuliidritel ehk kahel suurimal pangal on Baltimaades üle 50protsendiline turuosa -, siis enamikes teistes tööstusharudes seisab konsolideerumine alles ees. Näiteks ehitussektoris on Merko Balti turuosa vaid ligi 6 protsenti.

Kutsun üles Eesti kapitali konsolideeruma, konkurente üksteisega ühinema ja investeerima turuliidritesse.

Millised on alternatiivsed finantseerimisvõimalused? Usun, et pangalaenude vähene kättesaadavus äratab üles varjusurmas olnud kapitaliturud. Ettevõtted on valmis investoritele pakkuma omakapitalile sarnast riski, kuid võlakirjadele sarnaste omadustega - näiteks tagatistega võlakirjad koos optsiooniga, mis konverteeruvad kindlaksmääratud ajal aktsiateks või eelisaktsiad, mis ei anna hääleõigust, kuid lubavad garanteeritud dividendimakseid jms.

Investorid soovivad ühelt poolt näha võlakirjaturu emitentidelt uut kvaliteeti nii tagatiste kui ka informatsiooni läbipaistvuse osas. Teisalt on ettevõtetel vajadus saada finantseerimist pangavälistest allikastest.

Esialgu on Eesti pensionifondid, kindlustusseltsid ja muud investeerimisfondid valmis raha paigutama väiksema riskiga ettevõtetesse, mis pakuvad praegu piisavalt atraktiivset tootlust (nt Eesti Energia 12aastase Euroopa võlakirja pakutavad aastased tootlused on tasemel 9,5-10 protsenti, Tallinna Sadama 5kuune Euroopa võlakiri tasemel 8 protsenti).

Usun, et 2009. aasta esimesel poolel tulevad võlakirjaturule lisaks nimetatud ettevõtetele uued emitendid, kellel siiani puudus otsene vajadus võlakirjaturult raha hankida, sest pangad hellitasid neid ülisoodsate laenutingimustega.

Selleks, et majanduskriis enda kasuks pöörata ja muutuda finantseerijate jaoks "ilusamaks", tuleks ettevõtetel otsida uusi võimalusi ühinemistest tugevama osapoolega ehk konkurendiga.

See suurendab ettevõtete võimalusi kriis edukalt üle elada ning teeb nad tugevamaks väliskonkurentsis. Ettevõtjad võiksid olla valmis pakkuma investoritele uusi finantseerimisinstrumente, sest huvi tugevamate, mittetsükliliste ettevõtete vastu pigem suureneb.

Lõpetan maailma rikkaima inimese Warren Buffetti sõnadega: "Investori parim sõber on halvad uudised. Need lubavad osta endale hinnaalandusega osa Ameerika tulevikust." Ehk parafraseerides: Eesti ettevõtja, osta endale allalastud hinnaga tükike Eesti tulevikust .