Swedbank Balti panganduse juht Erkki
Raasuke ei mõista spekulatsioonide tekkimist, kinnitades, et Swedbanki müük või
tükeldamine ei ole olnud mingil kujul plaanis.
„Ma ei oska spekulatsioonile kuidagi kommentaari anda, sest üheski tööversioonis sellist asja ei ole,“ vastas Raasuke küsimusele, kas temaga on Swedbanki müügi teemal räägitud. Swedbank on teinud praeguses olukorras nähtavaid samme enda tugevdamiseks, ütles Raasuke.
Raasuke Erkki Raasukepidas tugevdamise all silmas kahte järgmist sammu. Esiteks on Swedbank tulnud välja aktsiakapitali laiendamisega, mis on 100 protsenti garanteeritud ja mis tõstab Swedbanki kõige enam kapitaliseeritud pangaks Euroopas.
Teiseks on Swedbank ühinenud stabilisatsioonipaketiga, mille all on lühikese aja jooksul tehtud väga palju võlakirjade emiteerimist. „Need on kaks sammu, mis on astutud selleks, et turbulentses maailmas oma olukorda tugevdada. Ja mõlemad on hästi töötanud,“ hindas Raasuke.
„Isegi kui üldse mitte küüniline olla, siis on tegemist raskete aegadega ja ajakirjanikud peavad kuidagi oma leiva välja teenima,“ uskus Raasuke, mis annab taolistele spekulatsioonidele alust, lisades, et sama hästi võiks spekuleerida ükskõik mis teemal. Raasuke arvas, et ilmselt on tegemist ka kohaliku (Rootsi - toim) eripäraga, kuigi ükskõik mis vihje võis taolise spekulatsioonini viia, millest tal ei ole aimugi.
Miks räägitakse emissiooniprospektis Baltimaade riskidest nii palju? Raasukese sõnul on antud prospekti puhul tegemist juriidilise dokumendiga ja aktsiaemissiooni käigus tuleb alati tutvustada potentsiaalsetele aktsionäridele kõikvõimalikke riske.
Kogu ažiotaaž Swedbanki ümber hakkas Raasukesele hinnangul sellest, et Swedbankil on proportsionaalselt kogu grupi suurusele operatsioonid Baltimaades liiga suured. „Mitte kunagi ei ole keegi öelnud, et meie operatsioonid on halvad. Proportsionaalselt oleme väga hästi hakkama saanud. Kogu põhjus juttude alustuseks ongi see, et me eksisteerime,“ rääkis Raasuke.
Raasuke soovitas vaadata 2008. aastat 9 kuu majandustulemusi, mille põhjal on Baltimaade äri grupi sees proportsionaalselt endiselt kõige kasumlikum äri. „Baltikum on ootuspäraselt sisenemas väga tõsisesse majanduskriisi, ja majandustsükli tundliku ärina, mida universaalpangandus on, me saame olema sellest, ja juba praegu oleme väga tugevasti mõjutatud,“ rõhutas Raasuke.
Ta lisas, et loomulikult mõjutab see kogu Swedbanki Gruppi, nii nagu Balti pangandusäri mõjutab kõiki teisi pangandusgruppe või investoreid, kes on siinsete pankade omanikud. „Viimaks oleks hea meil siin Baltikumis hakata mõistma, kui viidatakse kõrgendatud riskidele Baltikumi suunas, et selles võib ka äkki olla väike tõetera sees,“ esitas pangajuht küsimuse, mis ei pea ilmtingimata seda tähendama, et keegi tahaks meile halba.
Rootsi väljaandes Dagens Industris kerkis taaskord üles Nordea panga võimalik huvi Swedbanki omandamise vastu. Nordea Panga Eesti filiaali juht Vahur Kraft ei vastanud ühelegi Äripäeva esitatud küsimusele, öeldes vaid, et kuna ollakse börsiettevõte, siis juhindutakse sellise info väljastamisel neile seatud reeglitest.
Seotud lood
Kommenteerides täna Stockholmis laenuraha
kättesaadavust Balti riikides, ütles Swedbanki Balti panganduse juht Erkki
Raasuke, et „rohkem võlga ei ole lahendus“.
Swedbank, mis on seni ainus valitsuse
pangaabi paketiga liitunud Rootsi pank, plaanib risti vastupidi valitsuse
soovidele laenumarginaale tõsta.
Eile avalikustatud emissiooniprospektis
tõstab Swedbank esile mitmeid Balti riikidega seotud ja kasvavaid riske,
nimetades ka devalveerimisvõimalust ja laenukahjumite arvatust kiiremat
kasvu.
Swedbankiga seoses sosistatakse
tükeldamisplaanidest, kui majandusolukord Balti riikides devalveerimise tõttu
järsult halveneb, kirjutab tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.