Veidi üle kuu aja tagasi käis meediast läbi, et Euroopa Komisjon nõuab Eestilt mitteresidentidele makstavate pensionide diskrimineeriva maksustamise muutmist. Paraku on vastuoluline ka sama seaduse piiriüleste annetuste tulumaksustamise punkt.
27. novembril avaldatud Euroopa Komisjoni info kohaselt nõuab komisjon Eestilt, et lõpetataks rahvusvahelistele mittetulundusorganisatsioonidele ja -fondidele suunatud annetuste diskrimineeriv maksustamine.
Tulumaksuseaduse N49 lõige 2 ütleb, et kingitusi ja annetusi ei maksustata vaid teatud nimekirja kantud MTÜde ja sihtasutuste puhul. Tulumaksusoodustus laieneb ka usuliste ühenduste registrisse kantud juriidilistele isikutele, kuid välismaistele organisatsioonidele maksusoodustused ei laiene.
Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole see aga kooskõlas Euroopa Komisjoni asutamislepingu kapitali vaba liikumist puudutavate sätetega. Tegemist on juriidilises mõttes rikkumismenetluse teise astmega, mis annab Eesti riigile kaks kuud aega, et astuda samme direktiivide täitmiseks. Kui puudusi Eestis tulumaksusüsteemis ei kõrvaldata, võib asi jõuda Euroopa kohtusse.
Eesti maksumaksjate liit on juhtinud vastuolule ka varasemalt tähelepanu, kuid positiivset reaktsiooni pole sellele järgnenud. Selge on see, et vastuolu tõesti eksisteerib ning Eesti huvides on selle kiire kõrvaldamine.
Eesti pole siiski esimene ega ainus Euroopa Liidu riik, kes analoogsete seadusepügalate tõttu Euroopa Komisjoniga vastuollu on sattunud. Samad küsimused on olnud üleval ka teiste ELi liikmesriikidega, nt Suurbritannia, Itaalia ja Soomega.
Itaalia ja Soome on vastavad muudatused seadustesse sisse viinud, kuid Suurbritannia (ja mitme teise riigi puhul) on küsimus jätkuvalt lahtine, kuigi ettekirjutus tehti rohkem kui kaks aastat tagasi.
Seega võib öelda, et selle üsna selge lahendusega küsimuse osas venitamine toob endaga kaasa hulgaliselt mittevajalikku aja ja ressursi kulu.
Seotud lood
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.