SEB privaatpanganduse strateeg Peeter
Koppel peab võimalikuks, et järgmiseks sammuks finantskriisi tagajärgede
likvideerimisel võib saada karmide laenustandardite ülevaatamine.
"Mis puudutab marginaale, siis kasvanud riskidega keskkonnas on selge surve nende kasvamiseks. Rääkimata sellest, et ka laenamisstandardid on selgelt karmistunud," kommenteeris Koppel tekkinud olukorda. Samas uskus ta, et ilmselt saab süsteemi likviidsuse pumpamise, pankade rekapitaliseerimise ja intressimäärade langetamise järel järgmiseks sammuks laenamisstandardite ülevaatamine. "Ega laenamisstandardid nüüd äkki liiga karmiks pole läinud," viskas Koppel küsimuse õhku.
Intresside langetamise mõju avaldumine majanduses võib aega võtta kuni pool aastat. "Hetkel võib samas öelda, et intressimäärade langetamine on vaid osa meetmete kompleksist, mille eesmärk on finantskriisi poolt tekitatud soki tagajärgi reaalmajanduses leevendada," rääkis Koppel.
Lisaks sellele nentis ta, et eriti Euroopas on kuidagi kahtlaselt kaua lastud kriisil eskaleeruda, enne kui intressimäärasid hakati kriisile vastavaks korrigeerima. "Suhteliselt ammu oli selge, et praegune kriis on hullem, kui see, mis leidis aset pärast tehnoloogiamulli lõhkemist, kui teatavasti oli euroalal baasintress 2 protsenti," oli Koppel imestunud. Euroopa Keskpank suutis aga veel juulis kõikidest kuhjuvatest märkidest kõrvale vaadata ning baasintressi tõsta, lisas ta.
Seotud lood
Euroopa Keskpank langetas täna oma
enimjälgitud baasintressi 0,75 protsendipunkti võrra 2,5 protsendile.
Sampo panga juhatuse esimehe Aivar Rehe
sõnul võivad praegused keskpankade intressikärped muuta olukorda paremaks kuue
kuni üheksa kuu pärast.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.