Võimalik, et valitsus poleks pidanud Parex
panga päästmisele viskuma, vaid laskma ta pankrotti minna, arutlevad teised Läti
kommertspangad, vahendas biznews.lv.
Samas lisasid Dienas biznessi küsitletud pangandusinimesed, et "infonappuse tõttu pole võimalik aru saada, mis tegelikult Parexiga toimub."
Nii rääkis ajalehele näiteks Nordea panga korporatiivklientide osakonna asejuht Erik Plato. "Nähes Parex pangaga toimuvat tekib küsimus, kas tõesti oli vaja sinna investeerida pool miljardit latti, mis lõppkokkuvõttes on läinud kallimaks kui lasta pangal pankrotti minna?" küsis ta.
"Tuleb tunnistada, mul on tunne, et (meie - toim) maal areneb tragöödia - valitsus varjab pidevalt infot parasjagu toimuvatest protsessidest. Olen piisavalt haritud inimene, kindlate teadmiste ja kompetentsiga, kuid mul pole vähimatki arusaamist sellest, mis riigis toimub, kuna info pole praegu avalik," rääkis Plato.
Seotud lood
Novembris esitas 125 Läti tööandjat
riiklikule tööturuagentuurile kokku 150 koondamise avaldust, kirjutas
biznews.lv.
Valitsusel tuleb vastu võtta selliseid
otsuseid, mida Lätis veel ükski valitsus langetanud pole, vahendas
biznews.lv rahandusminister Atis Slakterise sõnu.
IMFi hinnangul peab majanduskriisist
pääsemiseks Läti rahvusvaluuta devalveerima ning jagama Argentiina saatust, Läti
valitsus pole sellega nõus, vahendas delfi.lv.
Suuremalt jaolt riigi kätte läinud Läti
Parex banka sai uue juhtkonna, mille eesotsas on Lattelecomi
endine tegevjuht Nils Melngailis.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.