Kui palju oled viimasel ajal kuulnud
halamist majanduse jahtumise ja olukorra kriitilisuse üle? Ilmselgelt liiga
palju! Selle asemel, et käed rüpes istuda ja mugavalt vooluga kaasa minna, võta
kordki elus midagi ette ja ole erinev.
Fakt, et Eesti majandus langeb „ülehelikiirusel“, ei tähenda, et see oma gravitatsiooniga ümbritsevad ettevõtted musta auku tõmbab. Sinul on võimalus allakäiku vältida ja olukorrast kasugi lõigata. Selle asemel, et situatsiooni üle kurta ja rasket majandusseisu süüdistada, ole strateeg ja mõtle üks samm ette. Pelgalt kulude kokkuhoiust konkurentsiolukorras ei piisa – orientiir tuleb seada tulude kasvatamisele.
Lülita välja tagurpidikäik ja ava oma silmad
Majanduslanguses on ettevõtete kasumlikkus löögi all. Kuna püsikulusid momentaalselt kärpida on pea võimatu, sõltub finantstasakaal muutuvkulude kontrollimisest, millest väga suure osa moodustab tööjõukulu. Ka sisseostetud tehnoloogia ja materjalide hindu ei õnnestu sageli mõjutada ning palkade vähendamine ei tule pahatihti kõne alla – lahendus on sama arvu inimestega rohkema kordasaatmine ehk töötajate efektiivsuse tõstmine. Kuidas seda saavutada? Vastus on parema töökorralduse ning seda toetava majandusinfosüsteemiga. Töö efektiivsuse tõus võimaldab näiliselt vähendada inimesi olukorras, kus mahu suurendamine ei ole turu madala nõudluse tõttu võimalik.
Kuna ettevõtete peamised probleemid on seotud laovarude optimeerimise, tööde planeerimise või mittetoimiva töö tagasiside ja aruandlusega, on tulemusi võimalik saavutada töökorralduse muutustega. Kusagil on aga piir, mida ei saa ületada infotehnoloogiata. Infotehnoloogia võimaldab ebaefektiivse ettevõtte ja töötaja efektiivselt tööle panna ning tööjõudluse kasv on Eesti majandusele langusituatsioonis väga oluline.Tuleb täiesti nõustuda infotehnoloogia maailmas lugupeetud Gartneri tõdemusega, et interneti tulek on ettevõtetele kasu toonud 3 aspektist: internetile tuginev kommunikatsioon, e-kaubandus ja majandustarkvara. Arvestades info ümberkolimist internetti ja fakti, et igas sekundis liigub maailmas 2 miljonit e-maili ning aastaks 2010 veebiandmete kogumaht tänasega võrreldes viiekordistub, peame endalt küsima, kas oleme selleks väljakutseks valmis.
Õige tehnoloogia toob ärile kasu
Majanduskriisi tingimustes ettevõtte veepinnal hoidmiseks on vaja teatud operatsioonidest efektiivsemate nimel loobuda ning suunata piiratud ressursid tegevusse, mis äriüksusele reaalselt kasu toob. Pean silmas investeerimist – täpsemalt investeerimist majandustarkvarasse. Paraku taibatakse alles kaoses, et meie intelligentses maailmas on olemas ka väikeettevõtteid toetav majandustarkvara.
Siinkohal on paslik kummutada müüt, et investeeringud integreeritud majandustarkvarasse on ainult suurettevõtete mängumaa. Teemasse pisut süüvides avastatakse kerge vaevaga, et ka väikeettevõtetele eksisteerib operatiivseid lahendusi, mille puhul on nädalaga võimaik käivitada arenguvõimeline majandustarkvara, millel on potentsiaali tulevikus ka rahvusvahelise firma majandusinfot hallata. Tuginedes Columbus IT Eesti 10-aastasele kogemusele, saab tõdeda, et 10 kliendist 9, kes täna investeerivad töö efektiivsemaks muutmisse, võidavad investeeringu lähema 18 kuu jooksul tagasi.
Eksklusiivne retsept majanduspõrgu vältimiseks
Majandustarkvara kasutegureid saab loetleda mitmes valdkonnas. Näiteks kaubandus- ja logistikaettevõtted saavad majandustarkvarast tulu varude käibekordaja suurendamise, kaotatud müügi ja mahakandmiste vähenemise, samuti transpordi- ja tööjõukulude kärpimise teel. Columbus IT Eesti läbi viidud projektide tulemusi analüüsides on teoreetikud leidnud, et majandustarkvara kasutusele võtnud ettevõtetel on varude mahakandmine ja varude puudusest tingitud müügikaotused vähenenud märkimisväärsed 40%, laoseis või laopöörete arv aga paranenud tervelt viiendiku võrra. See sillutab teed müügi suurenemisele. Kui suur oleks teie käibevahendite võit laovarude 20% vähenemise juures? Kogemus ütleb, et Eesti ettevõtetes jääks see vahemikku 1 kuni 7 miljonit krooni. Kuidas kõlab aga mõte ühe inimese poolt tehtavate müügitehingute arvu 2-kordsest suurenemisest? Arvestades töötajate poolt täna tehtavate toimingute hulka, on 2/3 Eesti ettevõtetest selleks võimelised.
Efektiivseid lahendusi leidub ka teenindusettevõtetele, millel on majandustarkvara süsteeme juurutades võimalik saavutada kaks korda täpsem teenuse planeerimine või muu teenindusgraafiku intensiivsuse tõus. Samuti on võimalik suurendada läbilaskevõimet ja reageerimiskiirust. Tarkvaralahendused aitavad kahandada kliendihalduskulusid, mis on teenindusega tegelevale ettevõttele oluliseks kuluallikaks. Tänu asutuse efektiivsemale majandamisele tõusevad ka müügitulemused.Heites pilgu infomahukatele teenindusettevõtetele või mistahes ettevõtte tugiteenustele, tuleb küsida, mis tulemust omaks teie ärile efektiivsem juhtimisprotsess – kui juhtimisinfo saamiseks läbitavaid samme vähendataks poole võrra ja tagataks reaalajas ettevõtte töö läbipaistvus? Selgub, et 85% Eesti ettevõtetest on kokku puutunud olukorraga, kus otsuse tegemise hetkel ei ole eelnevate perioodide andmed usaldusväärsed või võrreldavad. See pärsib oluliselt otsuste vastuvõtmise kiirust, arvestades, et infoga töötajad kulutavad ligi 50% oma tööajast andmete otsimiseks ja analüüsiks. Kuigi keskmine töötaja kulutab nädalas ligi pool tööajast dokumentide vormistamisele, nende säilitamisele ja levitamisele, ei leita vaatamata sellele 60-80%-l juhtudest vajalikku dokumenti õigel hetkel.Tootmissektoris on majandustarkvara juurutades võimalik vähendada varusid ja seadistuskulusid, lühendada tootmistsüklit ning tõsta tootekvaliteeti. Columbus IT Eesti poolt juurutatud majandustarkvara projekte käsitledes saab täheldada tootmisettevõtete seadistusaegade koguni 20% vähenemist. Suurenenud on läbilaskevõime – tootmises sama ressursitaseme juures 15% ja teeninduses isegi 25%. Taaskord alanevad tööjõukulud, paraneb tähtaegadest kinnipidamine.Rääkides finantsvaldkonnas aktiivsetest organisatsioonidest, on ka neil majandustarkvara eeliseid taibates ideaalne šanss kahandada tööjõukulusid, mida saab antud lahenduste suurimaks plussiks pidada. Lisaks saab vähendada raha käibeväldet, suurendada raha tootlust ja sooritada muid majandusseisu turgutavaid operatsioone.
Keda süüdistada majanduspõuas? Vahet pole, tegutse!
Võtame ennast viimaks kokku ja vaatame tõele näkku – kas ettevõtte nõrgas tulemuses on süüdi „müstiliselt jahtuv turg“ või hoopis ebaefektiivne majandamine? Et ressursikasutus oleks tõhusam, tuleb mõtted majandustarkvara poole suunata. Investeering maailmatasemel majandustarkvarasse on raskustes ettevõtte tõhusaim pääsetee. Columbus IT Eesti kogemustepagasile tuginedes julgen väita, et iga teine majandustarkvara investeering tasub ära vähemalt 2 aastaga. Seega vaadakem tõele silma, olgem julged ning alustagem oma tiigrihüppega juba täna!
Autor: Ivo Suursoo
Seotud lood
Sisemajanduse koguprodukt 2008. aasta
kolmandas kvartalis vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,5%, teatas
Statistikaamet.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.