Eesti rõiva- ja tekstiililiidu juhi Meelis
Virkebau sõnul on Kreenholmil palju potentsiaali saavutada juhtiv positsioon,
sest neil on kaasaegne tehnika ja suure oskusteabega töötajad.
„Kui vaatame Kreenholmi kangaviimistlustehnoloogiat, siis see on kõige moodsamaid Balti riikides, Põhjamaades ja Ida-Euroopas. Ka mahtude osas peaks Kreenholm atraktiivne olema,“ kommenteeris Virkebau aripaev.ee-le uue Kreenholmi direktori Igor Poleštšuki välja öeldud mõtet viia ettevõte juhtivate sekka.
„Kui ta saab tõeliselt tublid spetsialistid taha, siis miks mitte? Annaks jumal, et neil läheks hästi. Mina usun sellesse potentsiaali,“ kommenteeris Virkebau detsembris ettevõtte juhiks valitud Poleštšuki võimekust ettevõtte juhtivate sekka viia. Virkebau sõnul on viimased 6-7 aastat olnud kurb vaadata Kreenholmi tulemusi.
Virkebau sõnul tagavad lisaks tehnoloogiale Kreenholmi hea kvaliteedi ka töötajate oskusteave. „Huvitav on see, et ka kõik profid läänemaailmast on öelnud, et oli see nõukogude aeg mis see oli, aga tolleaegsed instituudid andsid välja suurepärase haridusega insenere ja tehnolooge ning see teave on ka noorematele edasi kandunud,“ märkis ettevõtja.
2. detsembrist on Rootsi kontsernile Boras Wäfveri Group kuuluva Kreenholmi Valduse ASi Kreenholmi peadirektor ka varem ettevõttes töötanud Igor Poleštšuk. Rootsi omanike ettepaneku asuda Kreenholmi etteotsa võttis Poleštsuk vastu, sest „oli valus vaadata, kuidas aegamööda sureb välja üks Euroopa juhtivaid tekstiiliettevõtteid“, kirjutas „Viru prospekt“.
Seotud lood
Eile õhtul võtsid Rootsi omanikud ametist
maha Kreenholmi Valduse juhi Igor Poleštšuki, kes jõudis ametis olla vaid neli
kuud.
Rõivatööstuskontserni Baltika juhatuse
esimehe Meelis Milderi sõnul on heaks uudiseks see, et Kreenholmil on nüüd
kohalik juht, kel on suured eesmärgid.
Endine rahandusminister Madis Üürike istub
juba pea 20 aastat Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri nõukogus, samas kui
Kreenholmiga seotud inimesed ei näikse asjast midagi teadvat.
Tööturuamet teatas, et maikuu jooksul
koondatakse 179 töötajat ning juunis 725 töötajat ning 10. aprilli seisuga on
tööturuametis registreeritud 338 Kreenholmist koondatut.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.