Rõivatööstuskontserni Baltika juhatuse
esimehe Meelis Milderi sõnul on heaks uudiseks see, et Kreenholmil on nüüd
kohalik juht, kel on suured eesmärgid.
"Kõrvalt on olnud tõesti kurb jälgida omaaegse Eesti tekstiilitööstuse lipulaeva vaikset hääbumist. Üks on selge, et senine ärimudel pole ennast õigustanud. Tõsi on ka see, et pole ei õigeid ega valesid tööstusharusid, vaid on paremad või halvemad äriplaanid. Ma oskan härra Poleštšukile siinkohal vaid edu soovida," kommenteeris Milder aripaev.ee-le uue Kreenholmi direktori Igor Poleštšuki välja öeldud mõtet viia ettevõte juhtivate sekka.
2. detsembrist on Rootsi kontsernile Boras Wäfveri Group kuuluva Kreenholmi Valduse ASi Kreenholmi peadirektor ka varem ettevõttes töötanud Igor Poleštšuk. Rootsi omanike ettepaneku asuda Kreenholmi etteotsa võttis Poleštsuk vastu, sest „oli valus vaadata, kuidas aegamööda sureb välja üks Euroopa juhtivaid tekstiiliettevõtteid".
Seotud lood
Eesti rõiva- ja tekstiililiidu juhi Meelis
Virkebau sõnul on Kreenholmil palju potentsiaali saavutada juhtiv positsioon,
sest neil on kaasaegne tehnika ja suure oskusteabega töötajad.
Viimase pooleteise aasta suurim koondaja on
konkurentsitult Narva Kreenholm, kes andis hundipassi 1420 inimesele.
Kreenholmis pole praegu ei naeru ega nuttu,
on vaid vaiksed, kidakeelsed ja murtud inimesed. Aastakümneid, ööd ja päevad
läbi kangast kudunud masinad mürisevad justkui nooruses, näidates mida nad
suudavad. Osa nende kaaslasi juba seisab valgete linade all.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.