Ettevõtjad usuvad, et põhi ei ole veel käes
ja et SKP jätkab langemist. Kolmanda kvartali 3,5-protsendine langus oli nende
hinnangul ootuspärane.
Kolmandas kvartalis Läti järel ELi suurima SKP langusega hiilanud Eesti oma ettevõtjaid selle numbriga pikali ei löö.
Olympic Entertainment Groupi tegevdirektori Andri Avila jaoks oli 3,5-protsendine SKP langus suhteliselt ootuspärase. „Eesti hasartmänguturg langes selle aasta esimese üheksa kuuga 20 protsenti,“ märkis Avila, lisades, et selle numbri valguses on Olympic siiski suhteliselt edukalt hakkama saanud.
Lisaks turu keskmisest selgelt efektiivsemale tegutsemisele Eestis on Olympicu tänane selge eelis Avila hinnangul ka rahvusvaheline haare, mis aitab grupi tasandi riske maandada. „Erinevaid märke majandussurutisest on täheldada ka teistel meie tegevusturgudel, kuid selgelt keerulisem on olukord just Balti riikides,“ möönis ta.
Avila on arvamusel, et kahjuks ei ole põhi kaugeltki mitte käes. „Järgmise aasta ettevõtte tegevuse planeerimisel oleme suhteliselt konservatiivsed ning arvestame ka käesolevast aastast negatiivsema stsenaariumiga,“ ütles Avila.
„SKP langus ei avaldanud Hanza Tarkon tegevusele praktiliselt mingit mõju,“ kinnitas Tartus tegutsev suurtööstur AS Hanza Tarkon juhatuse liige Villu Ehrlich. Samas uskus ta, et SKP langus jätkub nii neljandas kvartalis kui ka järgmise aasta esimesel poolel.
Ettevõtte tegevuse plaan otsustatakse Ehrlichi sõnul järgmiseks aastaks lõplikult lähipäevil. „Allhanke ettevõttena oleme sõltuvuses klientide plaanidest ja turgude käitumisest, kus meie kliendid äri ajavad. Prognooside koostamine järgmiseks aastaks pole lihtne,“ nentis Ehrlich, samas minnakse uuele aastale vastu mõõduka optimismi ja tegevusplaaniga.
„Vaadates üldist olukorda, siis seda võis arvata,“ kommenteeris Pärnu Betoonimeistrid juhataja Mait Talvoja kolmanda kvartali 3,5-protsendist langust, nentides, et järsk oli langus küll. „Ehituses hakkas see asi varem peale.“
Pärnu Betoonimeistritel oli Talvoja sõnul kolmas kvartal parem kui teine kvartal ca 5 protsenti. „Ehitus ongi tsükliline. Me saime Soomest tellimusi, mis aitas meid kõvasti,“ teatas ettevõtte juhataja. Tema sõnul on nad 2008. a 80 mln kroonise käibeprognoosiga graafikus.
Neljanda kvartali kohta arvas Talvoja, et tuleb suurema miinusega SKP. „Neljas kvartal on meil kaetud lepingutega, seepärast ei pane me oma prognoose ümber vaatama,“ märkis ta. Uuel aastal ei näe Talvoja rõõmustavat midagi, kuna ehitussektor läheb langusetempos edasi.
Paulig Balti regiooni juht Tambet Hook ütles, et ühe kvartali mõju on raske hinnata, kuna ettevõte vaatleb muutusi pikemas perioodis. „Paulig kohvide müük Eesti turul on aasta jooksul seni jätkuvalt kasvanud. Mõningat tarbimise ja ostmise vähenemist on alates teisest poolaastast tunda kontorite ja toitlustusettevõtete sektoris,“ rääkis Hook SKP languse mõjust.
Hook prognoosis kolmandaks kvartaliks pigem langust kui tõusu, kuna positiivseid signaale ei ole kusagilt kuulda. Samas loodab ta, et jõulude aegu siiski toidukaupade ostude osas väga palju kokku ei hoita.
Uuele aastale läheb kohvitootja Hoogi sõnul vastu lootuses säilitada oma müügimahud käesoleva aasta tasemel. „Masendusse ei tasu langeda, kuigi märgid optimismi osas hetkel puuduvad. Tuleb lihtsalt rohkem vaeva näha ja muuta tegevused efektiivsemaks,“ jagas mees õpetussõnu.
Statistikaameti andmeil vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt kolmandas kvartalis 3,5 protsenti, mis vastab rahandusministeeriumi praegustele ootustele, kirjutas rahandusministeerium pressiteates. Majandusagentide nõrgenev kindlustunne ja majandusharude arengunäitajad viitavad sellele, et majanduslangus süveneb ning majanduse üldolukorra paranemist lähikvartalitel oodata ei ole.
Seotud lood
Läti SKP kahanes kolmandas kvartalis 4,6%,
mis on kõige järsem langus 1994. aastast, teatas Läti statistikaamet.
Sisemajanduse koguprodukt 2008. aasta
kolmandas kvartalis vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,5%, teatas
Statistikaamet.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.