Talupojamõistus äris tagasi

Majanduslangusest on Eesti ettevõtetele kasu ka - me oleme sunnitud korrastama oma arusaama rahast, tööst ja puhkusest. Talupojamõistuse tagasitulek ärijuhtimisse tähendab seda, et me ei pea ilmtingimata tegema rohkem tööd, vaid peame tegema seda mobiilsemalt - rohkem vähema ajakuluga.

Ajal, mil enamik firmadest uusi ettevõtmisi ei plaani, vaid mõtlevad kiivalt sellele, kuidas olemasolevatest kõik mahlad välja pigistada, on ka telekomivaldkond muutunud rahulikumaks, isegi igavamaks. Kui varem tuli sektorist midagi revolutsioonilist iga paari kuu tagant, siis nüüd on küll palju mõtteid, aga rahaks suudetakse neist pöörata vähesed. Pigem arendatakse vanu. Terminalide koha pealt iPhone siiski raputas turgu ja muutis mõtteviisi. Kuid pigem on ta üks sähvatus tuhmis taevas kui uus päike, mis laotuse särama lööb.

Alati polegi vaja leiutada jalgratast, et midagi paremaks muuta. Mõnikord on võluvõti juba meie taskus, tuleb sellega lihtsalt uks avada - kasutada paremini ära olemasolevaid teenuseid. Mõnigi suhteliselt lihtne lahendus võib tuua väga tugeva efekti.

Meie turundajad pole SMSi kui reklaamikanalit veel õieti avastanud. Tõsi, autofirmad juba teatavad kliendile SMSiga, et teie aeg on homme kell 9. Ka mõned hambaarstid kasutavad seda meeldetuletusviisi. Kasu mitmepoolne - klient on suurema kindlusega kokkulepitud ajal kohal, teenindaja ei pea veetma kasutult aega.

Hinnakonkurents on mobiilside vallas pigem tihenenud ja tiheneb veel. Eristumisvõimalusi on jäänud järjest vähemaks ning hind on üks lihtsamaid neist. Sageli on see kergema vastupanu teed minek - hind on küll madalam, aga teenus ka viletsam. Nutikat klienti ainult hinnaga ei püüa.

Nokia endise presidendi Pekka Ala-Pietilä asutatud mobiilsideoperaator Blyk püüab kliente näiteks tasuta kõneajaga, kuid sunnib selle eest kliente ära kuulama reklaami. Sellist operaatorit äriklient reeglina siiski ei vali, sest tema aeg maksab kordades rohkem kui reklaami kuulamisega võidetud kroonid, eurod või dollarid.

Viimaste aastate moetrend on ideede laenamine teistest ärivaldkondadest ja nende mugandamine oma valdkonda. Raske on sageli tõmmata isegi piiri, mis valdkonnaga on tegemist.

Mobiilsides on pikka aega olnud prioriteet number üks kiiruste kasvatamine. Mobiiltelefoni võiks mugavalt kasutada enamgi, kui oleks vaid kiirusi, et need tegevused oleks mugavad. 3,5G mastide paigutamise võidujooks käib ju eelkõige selleks, kes suudab pakkuda kiireimat andmesidet.

Loomulikult tahavad kõik operaatorid, et mobiiltelefon oleks viimane asi, millest inimesed raskustes loobuksid. Üks selline "asi" on juba - Coca-Cola -, kui uskuda ajakirja BusinessWeek maailma väärtuslikumate brändide edetabelit. Kui mobiiltelefon asendab nii arvutit, raadiot, televiisorit kui ka sõpru, ongi ta tõenäoliselt inimese populaarseim "tehiskaaslane".

Mobiiltelefoni funktsionaalsus ongi ajas pööraselt kasvanud. Hõivatud inimesed loevad ja vastavad oma meilidele mobiiltelefonist ja võidavad sellega meeletult aega. Mida rutem tuleb vastus, seda suurema kasumi ettevõte teenib.

Viimasel ajal olen märganud, kui vale oli varasem arvamus, et kui puhkusele lähed, tuleb mobiiltelefon välja lülitada - siis puhkad paremini. Mida interaktiivsemalt suudab juht töötada, seda vähem teda "segatakse". Mida kiiremini juhi kui kivi tagant asjad lahti lähevad, seda efektiivsem ta on, organisatsioonist rääkimata. Seda vähem on ka stressi puhkuse ajal.

Kriisikeerises võib isegi kolm päeva veniv otsus olla ettevõttele saatuslik.