Peaminister Andrus Ansip kinnitas Eestis
korralisel visiidil viibivale Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioonile,
et valitsus jätkab range eelarvepoliitikaga.
Praegu tähendab see peaministri sõnul Eesti oludes eelkõige eelarvedefitsiidi kontrolli all hoidmist. Samuti märkis Ansip, et aegades paranedes peab valitus naasma ülejäägiga eelarve tegemise juurde nii kiiresti kui võimalik, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kohtumisel IMF-iga analüüsiti Eestis ja regioonis kujunenud finants- ja majandusolukorda ning valitsuse eelarvepoliitikat. Andrus Ansip kinnitas, et ka keskpikas perspektiivis on Eesti fiskaalpoliitiliseks eesmärgiks ülejäägiga eelarve ja rõhutas, et headel aegadel reservide kogumine on riigi hea rahandusliku seisu tagatis. „Tsükliüleselt peaks Eesti eelarvepoliitiliseks eesmärgiks olema ülejääk suurusjärgus üks protsenti SKP-st,“ ütles ta.
IMF-i delegatsiooni juht Franciszek Rozwadowski märkis, et tugeva eelarvepoliitika mõju pääseb esile just rasketel aegadel ning Eesti on tänu reservidele tunduvalt paremas olukorras kui mitmed teised riigid. Samas rõhutas ta, et reserve ei tohi liiga kergekäeliselt kasutama hakata, sest nende olemasolu on riigi usaldusväärsusele äärmiselt vajalik.
Kohtumisel oli kõne all ka Eesti rahandus- ja majanduspoliitiline peaeesmärk – ühinemine euroga. Peaminister kinnitas, et valitsus teeb omalt poolt kõik sõltuva, et ühinemine euroalaga võiks toimuda juba lähiaastatel.
IMF-i delegatsioon viibib Eestis 9. kuni 15. detsembrini, et lõpetada korralised 2008. aasta IV artikli konsultatsioonid IMFi ja Eesti vahel, mis algasid käesoleva aasta mais. Visiidi kokkuvõtte esitab IMFi delegatsiooni juht Franciszek Rozwadowski esmaspäeval, 15. detsembril Eesti Pangas toimuval IMFi ja Eesti ühisel pressikonverentsil.
Valuutafond arutab igal aastal kõikide liikmesriikidega olulisi majanduspoliitilisi teemasid. Nende nn IV artikli konsultatsioonide käigus valmib IMFi raport majanduspoliitiliste hinnangutega Eesti kohta, mida arutab IMFi juhatus ja mis seejärel avaldatakse.
Seotud lood
Eesti ärieliit annab Äripäeva homses
lehenumbris valitsuskoalitsioonile nõu, kuidas paari nädalaga negatiivne
lisaeelarve koostada.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et
Eesti riik võib laenata 5 mld krooni või 2 protsenti SKPst, et katta
investeerimisvajadus, mis on tekkinud dekaadi kõige suurema majanduslanguse
ajal.
Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese
sõnul on kriis maailma majanduses tänaseks juba ametlikult välja kuulutatud.
Väikeseid avatud majandusega riike, kes sõltuvad ekspordist, mõjutab seisak
rohkem kui suuremaid, lausus president videolõigus.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.