Riigiprokuratuur ei soovi
edaspidi anda kaitsjatele kriminaaltoimiku koopiat, vältimaks sealse
info avalikustamist kõrvalistele isikutele.
Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul sündis otsus pikema aja jooksul ega ole ajendatud ainult tänases Postimehes avaldatud stenogrammist, mis pärineb maadevahetuse kriminaalasja toimikust. "Juhtumeid, kus pärast advokaatidele kriminaalasja materjalide üleandmist saab toimikutes sisalduv delikaatne informatsioon avalikuks kõrvalistele isikutele, on kogunenud kahetsusväärselt palju," ütles ta.
Küsimus ei olegi ainult selles, et toimiku materjale avaldatakse enne kohtuistungit leheveergudel, vaid ka selles, et kriminaalasjas kogutud teave on jõudnud ehedal kujul kuritegelikesse ringkondadesse, mis võib seada ohtu tunnistajate turvalisuse, seisab riigiprokuratuuri teates.
Peaprokuröri hinnangul peaks vähemalt jälitustegevusega kogutud teabe osas minema tagasi enne 2004. aastat kehtinud regulatsiooni juurde, kus kaitsjatel oli kriminaalasja materjaliga võimalik prokuratuuris tutvuda, kuid toimiku koopiat neile ei antud.
Kahjuks ei ole advokatuur suutnud ühelgi juhtumil toimikuga pahatahtlikult või hooletult ümberkäinud advokaati välja selgitada, teatas riigiprokuratuur. Seetõttu ei näegi me kannatanute õiguste ja kohtupidamise sõltumatuse kaitsmiseks muud võimalust kui piirata kaitsjatele üleantavat materjali, on kirjas riigiprokuratuuri teates.
Riigiprokuratuur taotleb kaitsjatele kriminaaltoimiku koopia andmist puudutava kriminaalmenetluse seadustiku sätte muutmist justiitsministeeriumilt.
Justiitsminister Rein Lang teatas, et suhtub esmapilgul riigiprokuratuuri ettepanekusse üsna skeptiliselt. "Küll aga tuleb möönda, et kohtueelse uurimise materjalide ilmumine meedias enne kohtumenetlust on probleem," lisas ta.
Seotud lood
Advokatuuri hinnangul on arusaamatu
riigiprokuratuuri soov piirata kaitsjatele üleantava materjali mahtu.
Justiitsminister Rein Lang ütles, et
kohtueelse uurimise materjalide ilmumine meedias enne kohtumenetlust on
probleem.
Maa-ameti endine juht Kalev Kangur ja
ettevõtja Rein Kilk vihjasid oma kapo salvestatud telefonivestluses ka
seda, et Ekspress ja Äripäev kirjutavad maadevahetustest, selgus
postimees.ee lehel avaldatud mahakirjutisest.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.