Ülevaade: hiigelpettus investorite rahaga

Kolmapäeva õhtul tunnistas USA fondijBernard L. Madoffuht Bernard L. Madoff oma ettevõtte juhtivatel positsioonidel töötavatele poegadele, et kogu tema poolt juhitud üksus on üks suur pettus ja tal on investoritelt korjatud rahast järgi vaid 300 miljonit dollarit. Madoff ütles, et ta 20 aastat kestnud äri oli põhimõtteliselt suuremastaapne nn Ponzi skeem ning tegelikke lubatud tehinguid pole kunagi toimunud. Investorite kaotuseks hindas mees 50 miljardit dollarit, mis on suurim taoline kaotus ajaloos.

Ponzi skeemi tegi kuulsaks karismaatiline Itaalia immigrant Charles Ponzi, kes kasutas postmargiäri segaseid keerdkäike, et investoritelt raha välja pinnida. Ta lubas neile 50protsendilist tootlust vaid 90 päevaga ning veetis hiljem 10 aastat trellide taga.

Ponzi skeemi idee on aina enamate investorite kaasamine enda ärisse, kus reaalsete lubatud tehingute asemel käib raha hoopis muid radu. Tavaliselt skeemi moodustaja isiklikuks hüvanguks. Et skeem jätkusuutlik oleks, tuleb varasematele investoritele ka mingeid reaalseid tasusid maksta ning need rahad tulevad uute, äsja värvatud investorite sissemaksetest.

Nii toimis ka Madoff. Tema tehnika väga rikaste investorite kaasamiseks oli erakordselt andekas. Ise ta asjasse puutuvate inimeste sõnul kellelegi midagi peale ei sundinud ning mett kõrva peale ei määrinud. Lisaks mitteametlikele värbajatele töötas väga hästi „ringi pääsemise“ eksklusiivseks muutmine. See äratab heast mainest ja positsioonist huvitatud rikaste tähelepanu, kes jooksevad jalad rakku, et vaid seltskonda pääseda. Ja väga suur osa neist pääseski. Lisaks paljud Madoffi isiklikud sõbrad.

Legendiks muutumiseks maksis Madoff investoritele iga-aastaselt 8 kuni 12 protsenti investeeringust vaatamata sellele, mida tegi aktsiaturg või üldine majandus. Ja järjepideva ühtlase tootluse saavutamine on fondi juhtimisel üks keerulisemaid ülesandeid ning tõeliselt ilusad tulemused oleksid võinud tegelikult tähelepanu äratada.

Oma sõnade kohaselt viis Madoffi ettevõte läbi suhteliselt lihtsait optsioonitehinguid, mis hõlmasid samaaegseid tehinguid aktsiate ja optsioonidega, nii et viimased kaitseksid esimeste positsioone (optsioon on võimalus aktsiate ostuks või müügiks, kui turud peaksid ebasoodsas suunas liikuma). WSJ andmetel ei sobi ettevõtte poolt esitatud aruanded reaalsete turukäivetega – reaalselt toimunud tehingud oleks päevakäivetes selgelt esile tõusnud olles mastaapidelt piisavalt suured.

Lisaks suutis Madoff teenida suurt tootlust ka langevatel turgudel, mis selle strateegiaga enamikel juhtudel ei toimi. Samuti ei klappinud Madoffi strateegia investeerimisperiood ülejäänud samal viisil raha teenivate fondijuhtidega ning oli neist silmapaistvalt lühem.

Oma rahast ilma jäänud erainvestorid ja institutsioonid, millest viimaste hulka kuulusid väga paljud heategevuslikud fondid, ilmselt veel ajalehe alla tänavale kolima ei pea, sest võimalikku leevendust on oodata kahest allikast.

Väärtpaberiinvestorite kaitsmisettevõte SIPC pakub raha kaotanud kliendi kohta kindlustust 500 000 dollari ulatuses ning arvestades enda hallatava raha hulka suudaks ta rahuldada 3 000 kliendi nõuded.

Lisaks lubab USA maksuseadus saada tagasi suuri summasid kaotatud rahast, kui sellega on kaasnenud vargus. Pole küll veel päris selge, kas vastavad üksused ka asja päris nii näevad, sest raha tagasimaksmisega kaasneksid väga suured kulud. The New York Times on arvestanud, et olles kaotanud 1 miljoni, võib investor kelle sissetulek on 600 000, esitada nõude 939 900-le dollarile, kui maksutagastuseprotsendiks on 90.

Üks investoritest rääkis The Wall Street Journalile (WSJ), et Madoff oli rahajuhtimise legend ning golfiklubides einestades tehti nalja, et kui Madoff petiseks osutub, tõmbab ta endaga vee alla pool maailma. Nii kurb, kui see pole, selgub tõde ilmselt järgmiste kuude jooksul ning ei pruugigi naljast väga kaugel olla.

20 aasta jooksul oli Bernard L. Madoff Investment Securities´i tegevuses palju vasturääkivat, mistõttu otsustasid mitmed kartlikud fondijuhid ettevõttest eemale hoida.

Kas inimesed, kes kaotasid tõepoolest suure osa oma varadest ning kõik head tegevad organisatsioonid oma raha tagasi saavad, selgub ilmselt lähikuudel, kuid imelikul kombel ei viska kodusmeisterdatud nuku pihta noolekesi mitte kõik ta sõbrad ja investorid. „Ta on väga inimlik ja siiras ning pean temast väga lugu. Inimesed eksivad,“ sõnas pensionile jäänud New Yorki börsi maakler Frank Christensen WSJ-le.