Eile rahvusringhäälingu tele-eetris olnud
aastalõpuintervjuus ütles peaminister Andrus Ansip, et Eestis ei ole
kriisi, kuna mingeid erakorralisi meetmeid pole olnud vaja riigi
toimimiseks rakendada. Töötuse kerkimist peab Ansip aga paratamatuseks ja
"praegustes oludes ka hädavajalikuks".
"Sõltub sellest, mida kriisi all mõeldakse. Kui kriisi all mõeldakse majanduse langusfaasi, siis see on ammu alanud. Kui kriisi all mõeldakse olukorda, kus tarvitusele on vaja võtta erakorralisi meetmeid, siis sellist olukorda meil Eestis kahtlemata ei ole.
Ansipi sõnul oli just 2007. aasta, mil esiministri meelest "rääkisid kõik kriisist", majanduslikus mõttes ja tulevikku silmas pidades, Eestile kõige parem aasta. Eestil on peaministri kinnitusel jätkuvalt reservid, mida võib võrrelda kümne protsendiga sisemajanduse kogutoodangust.
Ansipi hinnangul on üheks kriisi tunnuseks tööpuuduse ulatus.
"Selle aasta märtsis ja aprillis oli ajaloo kõige kõrgem tööhõive Eestis. Tööpuudus oli vastavalt 3,8 ja 3,9 protsenti. Täistööhõive tingimustes ei ole kohane kõneleda kriisist," ütles peaminister.
Kuigi saatejuht Andres Kuusk püüdis peaministrile viimastel kuudel toimunud koondamisi, pankrotte ja sundpuhkusele saatmisi meelde tuletada, see Ansipit ei heidutanud.
"On tekkinud ka uusi ettevõtteid. Kuid see, et tööpuudus lähiajal suureneb, on paratamatus ja praegustes oludes hädavajalik. Meil on viimase kahe aasta jooksul ehitajate arv Eestis kahekordistunud. Praegu on meil 82 000 ehitajat, 2005. aasta lõpus oli neid napilt üle 40 000. Kinnisvaramull on Eestis lõhkenud. Ja see tähendab, et neile, kes hakkasid ehitajaks viimase kolme aasta jooksul, enam kõigile tööd ei jätku," arutles peaminister.
Eurostati oktoobrikuise uuringu järgi kasvas töötus aasta jooksul kõige rohkem Hispaanias (8,5 protsendilt 12,8 protsendini) ning Eestis (4,1 protsendilt 7,5 protsendini). Eesti on 27 EL-i riigi seas oma 7,5 protsendilise töötusmääraga 21. kohal. Lätis on töötuid 7,2 protsenti ning Leedus 4,7 protsenti.
Viimased neli kvartalit 4% piires püsinud töötuse määr tõusis III kvartalis viimase kahe aasta kõrgemaile tasemele. Töötute arv kasvas 44 000-ni. Ligi pooled neist olid töötuks jäänud koondamise, ettevõtte likvideerimise või pankroti tõttu, sealhulgas 11 000 oli töö kaotanud viimase poole aasta jooksul.
Viimased neli kvartalit 4% piires püsinud töötuse määr tõusis tänavu III kvartalis Statistikaameti andmetel viimase kahe aasta kõrgemaile tasemele ehk töötute arv kasvas 44 000-ni (6,2%-ni). Ligi pooled neist inimestest kaotas töö koondamise, ettevõtte likvideerimise või pankroti tõttu, sealhulgas 11 000 jäi töötuks viimase poole aasta jooksul.
Seotud lood
Eesti ärieliit annab Äripäeva homses
lehenumbris valitsuskoalitsioonile nõu, kuidas paari nädalaga negatiivne
lisaeelarve koostada.
Rail Balticu Ülemiste terminali ehitustööd käivad: mitmed töövõtjad on juba kaasatud ja õige pea kuulutatakse välja veel neli hanget. Peagi alustatakse jalakäijate rõõmuks ka T1st Ülemiste Keskuseni viiva tunneli ehitamisega.