Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul
sõlmitakse enamus kartellikokkuleppeid suuliselt, mistõttu on neid hiljem kohtus
kuratlikult keeruline tõendada. Osapooled vaikivad leppest või eitavad kuritegu
ning kui politsei ei ole varasemalt kahtlusaluseid pealt kuulanud ega jälginud,
jäävadki petised karistamata.
Detsembris kirjutas Äripäev, kuidas Tallinna Kommunaalameti viis tänavapuhastushanget – kokku 940 miljoni krooni - piirdusid igaüks ühe osalejaga. AS Teho, Tänavapuhastuse AS ja OÜ Jaaksoni Linnahooldus tegid tunamullu toimunud hangetel otsetabamusega pakkumised. Firmad esitasid pakkumise ainult enda käes olnud piirkonnas ja mujale konkurente kiusama ei mindud. Tallinn sõlmis kõigi firmadega seitsmeaastased lepingud.
Peaprokurör Aasa hinnangul võiks teemat uurida juhul, kui tekiks põhjendatud kahtlus asjaosaliste kartellikokkuleppes. Põhimõtteliselt oleks politseil ja prokuratuuril peaprokuröri hinnangul võimalus kriminaalasi algatada ja asja uurida, kuid see oleks firmade või mõne teadja kaasamiseta äärmiselt keeruline.
„On kahtlemata juhtumeid, kus kartellikokkulepe on vormistatud paberil ning me leiame meilivahetuse võimalike kartellikokkulepete kohta. Pahatihti jäävad sellised kokkulepped siiski suusõnalisteks ja nende tõendamine kohtus on hiljem praktiliselt võimatu. Need inimesed ei kinnita kohtus lihtsalt kokkulepete olemasolu. Selle jaoks ongi leebusprogramm mõeldud, et saada kätte ka suusõnaliste vestluste käigus sõlmitud kokkulepped,“ selgitas Aas.
Teda täiendas justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja, kelle sõnul ei saa välistada, et isikud on juba kahtluse all ning kohtult on saadud luba asjaosaliste pealtkuulamiseks.
„Mis ei pruugi olla mitte ainult telefon, vaid ka saunalava esialgu,“ muigas Hirvoja kavalalt.
Äripäev täpsustas: kas Hirvoja väitest võib välja lugeda, et politsei kuulab Tallinna tänavapuhastusfirmasid ja valdkonda kureerivat kommunaalametit pealt.
„Mina pole seda öelnud,“ kiirustas Hirvoja seepeale väitma. „Ka mina ei ole seda öelnud,“ lisas peaprokurör Aas naeratades.
Seotud lood
Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts räägib homme riigikogus keskerakondlaste arupärimisele vastates Eesti
kartellidest. Muuhulgas viidatakse arupärimises, et Toomas Lumanile kuuluv Eesti
Ehitus ehitab Tallinna Sadama objekte just tänu kartellikokkulepetele.
Justiitsminister Rein Lang ütles täna
riigikogus nn leebusprogrammi puudutavale arupärimisele vastates,
et suurettevõtja ja Reformierakonna suursponsori Toomas Lumaniga ta
nõustuda ei saa. Luman nimelt peab kogu kartellikuritegevuse vastast
võitlust Eesti oludes pseudoprobleemiks.
Justiitsministeeriumi eelnõu järgi pääseb
inimene, kes teatab toimivast kartellist ning teeb politseiga
seejärel igakülgset koostööd, karistusest. Kõige levinumad
kartellikuriteod puudutavad hindade fikseerimist, tootmismahtude piiramist,
kollektiivset boikotti ja kokkumängu riigihangete menetlemisel.
Justiitsminister Rein Lang viis tänasele
valitsuse istungile seaduseelnõu, millega elavdatakse võitlust raskete
kartellikuritegude vastu nn leebusprogrammi abil.
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.