Robert Rubin taandab end Citigroupist

Rubin astub tagasi ajal, mil Citigroup peab Morgan Stanley’ga liitumiskõnelusi osade üksuste liitmiseks, kirjutas Bloomberg. Siit edaspidi tahab 70-aastane Rubin tegeleda oma muude kohustustega.

Aastatel 1995-1999 oli Rubin president Bill Clintoni rahandusminister. Sealt edasi läks ta Citigroupi, mis on täna see pank USAs, mis on valitsuselt kõige rohkem hädaabi saanud. Rubini nõu ei päästnud panka riskantsete kinnisvaralaenudega seotud hiigelkahjudest, küll aga võttis ta kümne aasta jooksul oma töö eest tasu enam kui 115 miljonit dollarit.

Riskantsetest kinnisvaralaenudest on Citigroup neli kvartalit järjest kahjumit kandnud ning pidanud abi saamiseks riigi poole pöörduma.

„Tema maine on Citi’s toimunu pärast kõvasti kannatanud,“ ütles Bloombergile konsultatsioonifirma Ely Co tegevjuht Bert Ely. „Õigustatult või mitte, heidavad Citi probleemid temale varju,“ jätkas ta.

Citigroup on sõlminud USA valitsusega kokkuleppe, mille järgi riik investeerib panka 20 miljardit dollarit lisaks varasemale 25 miljardi dollari suurusele rahasüstile ning probleemsetele varadele summas 306 miljardit dollarit antud USA riigi garantiile.

„Mul on kõige enam kahju sellest, et ei mina ega paljud teised, kes sel alal nii kaua on töötanud, ei näinud ära, et finantssüsteemis võib kujuneda nii äärmuslik olukord kui täna,“ ütles Rubin Citigroupi tegevjuhile Vikram Panditile läkitatud kirjas.

Clintoni rahandusministrina oli Rubinil oluline roll 1933. a vastu võetud nn Glass-Steagall Act’i ümbervaatamisel, mis lõi pankade traditsioonilise laenutegevuse lahku investeerimispangandusest. Selle seaduse tühistamine võimaldas Citigroupi juhtidel pangast hiiglase paisutada.