BÖRS: USA eksminister jäi Citigroupis jänni

Samas märkis ta, et ei lase kevadisel aktsionäride üldkoosolekul end nõukogu liikmeks tagasi valida.

Lisaks hakkasid liikuma kuuldused, et bilansimahu, töötajate arvu ning veel arvukate näitajate poolest maailma suuremate finantsinstitutsioonide hulka kuuluv Citigroup müüb talle kuuluva maaklerfirma Smith Barney konkurendi Morgan Stanley'ga loodavale ühisfirmale.

Prominentsest eksministrist aga finantskolossi hiiglaslike kaotuste ära hoidmisel suurt abi polnud. Pigem vastupidi. Wall Streeti ilmselt kõige kõrgemini tasustatud palgatöötaja (Rubin teenis alates aastast 1999 – mil ta Citigroupis alustas – kokku 115 miljonit dollarit) möönis mullu novembris ajalehele The Wall Street Journal, et oli seotud aastail 2004-2005 tehtud nõukogu otsustega suurte riskide võtmisel.

Suurpangal olnuks väga kasulik käituda reegli "käi minu sõnade, mitte tegude järgi" kohaselt, sest Citigroupi viie viimase kvartali majandustulemused on olnud kohutavad, et mitte öelda katastroofilised. 22. jaanuaril teatab ettevõte ilmselt kuue miljardi dollari suurusest kahjumist. See on hullem, kui analüütikute oodatav keskmine 4,1 miljardit.

See aga tähendab, et Citigroup teatab kahjumist juba viiendat kvartalit järjest ning 2008. aasta kogukahjumiks kujuneks sellisel juhul üle 20 miljardi dollari. Finantsgigandi suurim kahjum oli 9,8 miljardi krooniga 2007. aasta neljas kvartal.

Samas ei piirdu Robert Rubini ebaõnnestumine ainult võimetusega finantskriisi ning selle ulatust ette näha. Citigroupi probleemid hakkasid ju tegelikult ammu-ammu enne USA kinnisvara- ning sellele järgnenud üldist finantskriisi.

Praegune Citigroup kujunes välja 1998. aastal, mil tollane tegevjuht Sanford Weill ühendas terve rea väikeseid finantsfirmasid. Weill ühendas ka Citicorpi teise finantshiiu Travelers Groupiga.

Tegelikult oli see ühinemine tol ajal isegi ebaseaduslik, sest nn suure depressiooni ajal vastu võetud seaduse kohaselt oli panga ja kindlustusettevõtte ühinemine keelatud.

Rubin, kes tol ajal oli USA rahandusminister, aitas kaasa seaduse kehtetuks muutmisele ning alates 1999. oktoobrist ehk varsti pärast rahandusministri ameti mahapanekut läks ta ka Citigroupi palgale.

Paraku on kogu seda aega iseloomustanud Citigroupi liikumine ühest kriisist teise. Skandaalid olid seotud pankrotistunud Enroniga, kus Citigroupi süüdistati halbade laenudele peitmisele kaasa aitamises, aga ka manipuleerimistes Euroopa riikide võlakirjadega kaubeldes.

Seetõttu olid investorid ja analüütikud üsna rahul, kui 2003. aastal sai Citigroupi uueks juhiks Charles "Chuck" Prince. Kahjuks jäi rõõm üürikeseks ja juba aasta-paari pärast hakati Prince'i oma ülesannetega mitte toime tulemise eest üha enam kritiseerima. Paraku oli just Robert Rubin tema üks mõjukamaid toetajaid.

"Ma loodan ja usun, et Chuck jääb siia väga kauaks ajaks," kinnitas Rubin oma usku Financial Timesile 2006. aasta oktoobris.

Rubin ning Saudi prints Alwaleed bin Talal, kes enne USA valitsuse 45 miljardi dollari suurust rahasüsti oli Citigroupi suurim aktsionär, olid Prince'i mõjukamad toetajad. Selle tõttu jõudis viimane oma kohta kinni hoida kuni eelmise aasta novembrini, mil juhiks sai homme 52. sünnipäeva tähistav Vikram Pandit.

Paraku ei kiirustanud ka Pandit radikaalsete otsuste vastu võtmisega ning konfliktid juhtkonnas kestsid edasi. Nii lahkus septembris üks tippjuhte, prominentsem naisterahvas Wall Streetil – Sallie L. Krawcheck.

Maaklerüksuse müük, mis erinevate agentuuride info kohaselt võib teoks saada juba sel nädalal, peaks Citigroupile tooma heal juhul kuni kümme miljardit dollarit. Paraku pikas perspektiivis on Panditil veel hulka rasket tööd teha, et investorite kunagist rahamasinat kriisist välja saada.

"Praegusest kriisist jagu saamiseks pead müüma ära oma tuleviku ning eriti muid võimalusi polegi," iseloomustas uudisteagentuurile Bloomberg olukorda New Yorgi ühe investeerimispanga analüütik David Throne.

Loe ka Äripäeva paberväljaandest