Euroopa majandus pidurdab järsult

16 euroala riigist kahaneb SKP tänavu 11 riigis.

"Põhi saavutatakse 2009. aasta keskel ning siis algab paranemine,“ ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia täna Brüsselis numbreid kommenteerides.

Kogu Euroopa Liidus kahaneb SKP kasv tänavu eeldatavalt 1,8%, 2010. aastal on oodata kasvu taastumist mõõdukale 0,5%-le. See tuleneb süvenenud finantskriisi mõjust reaalmajandusele, sellega seotud ülemaailmsest majanduslangusest, mis avaldub maailmakaubanduse ja tootmise käibe märkimisväärses vähenemises ning mõnes riigis eluasemeturul tehtavates korrektsioonides.

Valitsemissektori kulud ja riiklikud investeeringud parandavad siiski olukorda. Eratarbimist elavdab ka inflatsioonisurve vähenemine. Tõsine majanduslangus mõjutab prognoosiperioodil märkimisväärselt tööhõivet ja avaliku sektori rahandust. 16 riigis, mis kasutavad eurot, on komisjoni hinnangul aastane inflatsioon 2009. aastal 1% ja sellele järgneval aastal 1,8%.

„Usalduse suurendamiseks on oluline, et liikmesriigid võtaksid kindla kohustuse tulla avaliku sektori rahanduse langusest välja niipea, kui oleme taastanud normaalse majandusolukorra,” ütles Almunia.

Aastaks 2009 nähakse ette, et SKP kasv kogu maailmas aeglustub ja see on vaid 0,5% (aastal 2008 oli see 3,3% ja aastatel 2004–2007 oli keskmine näitaja 5%). Alates 2009. aasta teisest poolest hakkab ülemaailmne majanduskasv eeldatavalt järk-järgult, kuid mõõdukalt suurenema, kuna olukord finantsturgudel paraneb ja makromajandusliku poliitika leevenemise mõju (eelkõige USAs) hoogustub. Ülemaailmne SKP kasv on 2010. aastal eeltavalt umbes 2,75%.

2008. aasta kolmandas kvartalis langes SKP 0,2% nii euroalal kui ka ELis. See näitab, et euroala koges oma esimest tehnilist langust, kui SKP vähenes kahe järjestikuse kvartali jooksul. Majanduskasvu põhimootoriks olnud erainvesteeringute maht on eriti järsult kukkumas tootmisvõimuse rakendusastme märkimisväärse languse, majanduslike väljavaadete halvenemise ja rangemate rahastamistingimuste tõttu.

Tööjõuturu olukord hakkas halvenema enamikus liikmesriikides 2008. aastal, töökohtade arv ELis väheneb 3,5 miljoni võrra. Selle tulemusel suureneb töötuse määr ELis 2009. aastal arvatavasti kuni 8,75%-ni (ja euroalal 9,25%-ni) ja suureneb veelgi ka 2010. aastal.

Halvenenud väljavaated mõjutavad eeldatavasti ka avaliku sektori rahandust, kuna võrreldes eelmiste aastatega tulud hoopis vähenevad, kasv ei ole enam nii maksupõhine ja liikmesriikide poolt vastuvõetud ja/või teatatud olulised lisameetmed avaldavad samuti mõju. Valitsemissektori eelarve puudujääk seetõttu sel aastal ELis eeldatavalt kahekordistub (4,25% aastal 2009 ning umbes 1,75%–4% euroalal).

Inflatsioonisurve väheneb kiiresti. Toorainehindade järsk tõus, mille tõttu inflatsioon saavutas 2008. aasta suvel tipptaseme, on sellest ajast alates kiiresti vastupidises suunas liikunud, mida on mõjutanud ELi majanduskasvu ja ülemaailmse majanduse väljavaadete kiire nõrgenemine ning tööjõuturgude olukorra halvenemine.

Nimetatud tegurid toovad kaasa inflatsiooniprognooside märkimisväärse allapoole korrigeerimise võrreldes sügiseste prognoosidega. Tarbijahinna inflatsioon langeb ELis eeldatavalt 2008. aasta 3,7%-lt (3,3% euroalal) 1,2%-le (1,0% euroalal) 2009. aastal ja veidi alla 2% 2010. aastal mõlemas piirkonnas.