Meerits: pangad ei vastuta valitsuste tegevusetuse eest

„Väita seda, et SEB ja Swedbank on süüdi lõhkilaenamises, ei ole kindlasti õige. Nemad tegutsesid turutingimustes ja olid lihtsalt edukamad kui nende konkurendid. Kui oli juba näha, et see toob maksumajanduslikult kaasa riske, oleksid pidanud valitsus ja keskpank need neutraliseerima,“ ütles Meerits ja lisas, et see ei ole mitte ainult Eesti või Baltikumi probleem.

„Selle sama asjaga läks alt ka USA valitsus ja on ka tegelikult terve Euroopa alt läinud. See, et Hispaanias on tööpuudus kõvasti kasvanud ja kinnisvara hinnad kõvasti langenud, pole nüüd küll SEB ja Swedi süü,“ märkis Meerits, kelle hinnangul on Rootsi analüütiku tõmmatud seosed ebaadekvaatsed.

Samas kommentaaris tuleb rootslane välja teooriaga, et kui Läti peaks oma raha devalveerima, tuleks sundkorras eurost lattidesse konverteerida ka lätlaste valuutas võetud laenud.

„Ma ei kujuta päris hästi ette, kuidas on võimalik laenu devalveerida. On olemas valuutakursid ja sellest kõik algab. Kui laenumaksjal on kohustus maksta tagasi näiteks euros, siis tulebki seda teha. Vastupidine oleks eriline õiguslik nihilism,“ leidis Meerits.

Mängides võimalusega, et mõni riik võiks proovida seda siiski teha, arvas Meerits, et selline katse leiaks juba esimese astme kohtus lahenduse. „See oleks nonsenss ja pööraks õigusriigi põhimõtte täiesti pea peale. Kui see ka niimoodi juhtuks, sarnaneks see Albaaniaga ja kõik pangad paneksid uksed kinni. Sellises riigi ei tahaks ükski pank töötada. Kas meie jälle tahame ilma pankadeta elada - see on omaette küsimus,“ muigas Meerits.

Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Gunnar Örn oma tänases kommentaaris, et Rootsi pangad, mis reitinguagentuuri S P sõnul on sisuliselt Balti riikide rahapoliitikat suunavad keskpangad, on käitunud väga vastutustundetult ning peavad nüüd selle eest maksma. Tohutu laenukasv pole läinud riikide konkurentsivõime tõstmiseks, vaid on viinud selleni, et Riias on elanike kohta rohkem maastureid ja korteri ruutmeetri hind kallim kui Stockholmis. Nüüd on olukord muutunud ning nii nagu läbikukkunud keskpankurid ennemuiste, on ka SEB ja Swedbanki juhid jõudnud, kerjakauss käes, IMFi ukse taha, kirjutab Örn.