• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,54
  • DOW 300,59%43 988,99
  • Nasdaq 0,09%19 286,78
  • FTSE 100−0,84%8 072,39
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105
  • 22.01.09, 09:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Bengt Dennis: Rootsi pankade asi pole Balti riike stabiliseerida

Rootsi keskpanga endise juhi Bengt Dennise arvamus on, et vastutus Balti riikide laenupeo ja majanduses tekkinud disproportsioonide eest lasub nende riikide valitsustel, mitte aga Rootsi pankadel, nagu väitis Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Gunnar Örn hiljuti lehes avaldatud arvamusartiklis.
Pangad, sõltumata nende päritolust, ei saa asuda riigi rolli ja juhtida stabiliseerimispoliitikat, kirjutab Dennis täna Dagens Industris avaldatud vastulauses.
Ohu märke oli ammu näha, kuid need vaikiti maha või rünnati kriitikuid, kirjeldab Dennis Balti riikide valitsuste käitumist.
Mida oleks saanud teha? Kehtivate valuutarežiimide tõttu ei saanud keskpangad suurt midagi teha. Võimalus üle minna paindlikumale valuutarežiimile jäeti kasutamata – seda saanuks teha Euroopa vahetuskursimehhanismiga (ERM) liitumisel (see on üks tingimus eurole ülemineku eel). Sel hetkel oleks olnud kuldne võimalus üle minna avaramale kauplemiskoridorile +/- 15%. Selle asemel jäid Balti riigid vana süsteemi juurde, mis ei võimalda mingit liikumist või võimaldab väga piiratud liikumist nagu Läti puhul, kirjutab Dennis.
Kui keskpank on mängust väljas, jääb üle vaid eelarvepoliitika. See tähendab, et vastutus on parlamendil ja valitsusel. Ei tehtud aga midagi või tehti väga vähe. Stabiliseerimispoliitikat lihtsalt ei olnud, kirjutab Dennis. Alles läinud aastal oli Läti valitsuse eelarvepoliitika ekspansiivne. Kodumaine nõudlus oli väga tugev veel viimase hetkeni.
Balti riikides toimunu on peaaegu õpikunäide. Kui tarbimisel sel moel kasvada lastakse, kasvab nõudlus laenude järele, mida ergutab tagant ka ootus, et varade väärtus pidevalt kasvab. Pangad olid varmalt valmis laenu andma. Et sellest taoline pidu tuli, selles pole pangad süüdi, kuna pangad ei saa endale võtta riigi rolli ja tüürida stabiliseerimispoliitikat. Pakkumise poole pealt laenubuumi ohjata ei anna, seda näitas ka Rootsi kogemus, tõdeb endine keskpankur. Küll aga saab ja tuleb seda teha nõudluse poole pealt, ja seda Balti riikides ei tehtud.
Küsimusele, kas ka pangad tegid siiski vigu, vastab Dennis, et pangad pidanuks varem endale aru andma, et taoline laenubuum võib kaasa tuua suuri kahjumeid. Samuti oleksid pangad saanud pidurdada valuutalaenude väljaandmist, vähemalt Lätis, kus pole valuutakomitee süsteemi.
Dennis ei leia, et pankade asi oleks laenupoliitikat nii suunata, et arendada konkurentsivõimelist majandust. Küll saanuks aga riik pidurdada maksupoliitikaga laenuraha nii ohjeldamatut voolu kinnisvarasektorisse, märgib Dennis.
Dennis lõpetab oma arvamusloo tõdemusega, et pangad on olnud liiga helded, mis päädib nüüd sellega, et sel ja tuleval aastal tuleb kanda suuri laenukahjumeid. „Oluliselt suuremaid kahjumeid, kui seni nimetatud,“ kirjutab Dennis. Vastutust majanduses tekkinud disproportsioonide ja laenupeo eest kannab aga valitsus, mis ei hoidnud tagasi kodumaist tarbimispidu.

Seotud lood

Uudised
  • 13.03.12, 10:19
Rootsi endine keskpankur: Kreeka lahkub euroalalt
Rootsi endine keskpanga juht Bengt Dennis on veendunud, et Kreeka ühel või teisel moel euroalalt lahkub.
Uudised
  • 20.01.09, 09:35
Arvamus: Rootsi pangad peavad Balti peo eest maksma
Rootsi pangad, mis reitinguagentuuri S P sõnul on sisuliselt Balti riikide rahapoliitikat suunavad keskpangad, on käitunud väga vastutustundetult ning peavad selle eest maksma, kirjutab Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütik Gunnar Örn oma tänases kommentaaris.
Uudised
  • 02.06.09, 10:09
Bengt Dennis: lati devalveerimine on aja küsimus
Rootsi keskpanga endine juht ja praegu Läti valitsusele nõuga obiks olev Bengt Dennis teatas, et Läti peab oma valuuta devalveerima.
Uudised
  • 20.01.09, 15:42
Helenius: vastutavad valitsused, mitte pangad
Riigi majanduse olukorra ja rahapoliitiliste otsuste eest vastutavad valitsused, mitte kommertspangad. "Kui keegi väidab, et Rootsi pangad on käitunud Baltikumis tegutsedes vastutustundetult, siis on see vale lähenemine, pidades siinseid poliitikuid justkui lasteks," arvab investeerimispankur, Trigon Capitali suuromanik Joakim Helenius.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele