Pangajuhid: finantskriisis süüdi boonuspaketid

Tasusid nimetas põhjusena 54 protsenti vastanutest, sellele järgnesid puudujäägid riskijuhtimises ning -teadlikkuses (vastavalt 50 ja 48 protsenti vastanutest).

Ligi kolmveerand maailma tipp-pankuritest on seisukohal, et finantsteenused vajavad tugevamaid regulatsioone.

Ajal, mil pangad analüüsivad finantskriisini viinud asjaolusid, ilmneb et riskijuhtimist ei ole üldiselt peetud pankade otsustusprotsessi keskseks teemaks, selgub uuringust. „Riskijuhtimise kavad on enamustes pankades paika pandud, kuid uuring näitab puudujääke nende plaanide elluviimisel,“ kommenteeris uuringut KPMG Balticsi siseaudititeenuste juht Karin Rätsep. 76 protsenti peaaegu 500 küsitletud pangajuhist arvas, et nende pangas on riskijuhtimine endiselt tugifunktsioon.

„Sellise ulatusega kriisil ei ole kindlasti mitte üksainus põhjus ning uuring näitab, et paljude pangandusjuhtide arvates oli mängus erinevate tegurite koosmõju – riskivõtmisele ärgitamine ning lüngad pankade riskijuhtimises ja -teadlikkuses,“ ütles Rätsep.

Uuringu „Panganduse riskijuhtimine“ (Risk Management in Banking) viis KPMG tellimusel 2008. aasta oktoobris läbi Economist Intelligence Unit ning kokku vastas 496 pangajuhti.

30 protsenti vastajatest tegutseb Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas, 25 Lääne-Euroopas, 21 Ameerika Ühendriikides ning 24 mujal maailmas.