Sotsiaalminister Maret Maripuu ei ütle, kas
ja kuidas plaanib enda haldusala 43miljardilisest eelarvest negatiivse
lisaeelarve tarbeks raha leida.
"Ootame rahandusministeeriumi prognoosi, kust selguvad täpsed numbrid, mille raames saame tegutseda. Loomulikult jälgime väga tähelepanelikult sotsiaalsfääris toimuvaid muutusi, nagu näiteks tööhõive ja kõik sellega seonduv. Sotsiaalministeerium paneb praegu kokku perepoliitika arengukava ja protsessi käigus analüüsitakse erinevate toetuste mõju," rääkis Maripuu.
Ta rõhutab, et sotsiaalsfäär on vaid osa riigi eelarvest.
"Küll väga suur osa. Mistahes muutused meie eelarve sees saavad juhtuda vaid siis, kui makroökonoomilised näitajad paigas on. Kõik see, mida niiöelda majasiseselt nihutada sai, on tehtud. Suuri otsuseid, mis puudutavad sotsiaalsfääri, ei saa vaid ühes ministeeriumis teha," arvas vahetult enne vabariigi aastapäeva ametist lahkuv minister.
Eranditult kõik Äripäeva tänases kaaneloos kõnelenud ettevõtjad rõhutasid, et algatuseks peaks valitsus ära jätma tänavuse 14%-lise pensionitõusu. Kui see otsustatud, võib sotsiaalministeeriumi eelarvet edasi harvendada.
"Külmutaksin igat liiki sotsiaaltoetuste kasvu, olgu selleks pensionid, vanemahüvitis või mõni muu "püha lehm"," tõi investeerimisfirma Eften Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas näite säästmisvõimalustest.
Rahandusminister Ivari Padar on lubanud kolme nädalaga koostada vähemalt kuumiljardilise negatiivse lisaeelarve.
Seotud lood
Rahandusminister, sotsiaaldemokraat Ivar
Padar ütles Maalehele antud intervjuus, et tänavu laekub käibemaksu 1,7
miljardit krooni loodetust vähem. Ka uueks aastaks ennustas ta paanikat,
sest ees ootab järjekordne eelarvekärbe suurusjärgus 12 miljardit
krooni.
Äripäev palus äriliidritel anda valitsusele
nõu, kelle või mille arvelt ja kui palju võiks koostatavas negatiivses
lisaeelarves kulusid vähendada.
Kui äriliidrid saaksid riigieelarvet
rappida, jätaksid nad ära pensionitõusu, vähendaksid kaitsekulutusi ja
alandaksid viiendiku võrra avaliku sektori palkasid.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.