Haigekassa nõukokku kuuluvad ettevõtjad
peavad täiendavaid haigekassa eelarvekärpeid tänavu tõenäoliseks ja kardavad, et
inimeste ja ettevõtjate omavastutus peab suurenema.
"Eelarve tegemine on pingeline ning ühelgi real ei tundu raha üle olevat," ütles Meditsiiniuudistele arvutitarkvarafirma Helmes nõukogu esimees Jaan Pillesaar. Tema kui ettevõtja näeb selles ravikindlustussüsteemi rahastamise laiemat probleemi.
Haigekassa saab kulutada vaid nii palju, kui sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast eelarvesse raha laekub, kinnitasid ka haigekassa nõukokku kuuluvad A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Tiit Kuuli. "Kui tekib vajadus eelarvet kärpida, siis kaalub nõukogu otsuse tegemisel juhatuse pakutud lahendusvariante," lausus Kuuli, kuid ei nõustunud pakkuma mõnda kokkuhoiukohta.
Reserv on ajutine lahendus
Ka Noobile osutus lahenduste pakkumine keeruliseks. Ta hoiatas vaid, et kuna haigekassa tulud sõltuvad maksulaekumisest, ootavad haigekassat tõenäoliselt järgmistelgi aastatel negatiivsed eelarved.
"Reservid on võimalik ju aastaga ära kasutada, kuid siis on kogu süsteem peagi käpuli," kritiseeris ta ühte eelarve tasakaalustamise võimalust.
Juhul kui pikemas perspektiivis on näha, et Eesti tervishoiusüsteem ei suuda end ära majandada, tuleks Noobi sõnul hakata mõtlema inimeste ja ettevõtete omavastutuse suurendamisele töövõimetushüvitiste maksmisel või eraravikindlustuse süsteemi loomisele. Ravikindlustusmaksu tõstmist või teiste maksude lisamist Noop reaalseks ei pea.
Pillesaare hinnangul võiks aga tervishoiusüsteemi rahastamisse kaasata teisigi makse. Näiteks alkoholi aktsiisimaksu, mis on meil mitu korda väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Samuti võiks mõelda osalise eraravikindlustuse süsteemi loomisele.
Haiglad erakätesse
Veel pidas Pillesaar võimalikuks haiglate erastamist, mis aitaks raviasutustel võtta kasutusele uusi efektiivseid tehnoloogiaid ja ravimeetodeid. Võimalus pakkuda teenuseid ka teiste riikide kodanikele peaks tegema haiglate erastamise ahvatlevaks rahvusvahelistele tervisekorporatsioonidele.
* 2008. aasta lõpus ning 2009. aasta alguses kärbiti haigekassa kummagi aasta eelarvet loodetust väiksema sotsiaalmaksu laekumise tõttu kokku 1,5 miljardi krooni võrra.
* Põhiosa sellest summast ehk ligi 900 miljonit krooni kaeti varasemate perioodide kasumi arvel.* Tänu sellele sai haigekassa mulluse aasta lõpetada kulusid vähendamata.
Seotud lood
Maailma Terviseorganisatsiooni Eesti
esindaja Jarno Habicht muretseb, et valitsus üritab kärpetuhinas kokku
hoida rahvatervise edendamiseks mõeldud raha arvelt,
kirjutab Postimees.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.