• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 29.01.09, 15:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vitsur: konkurentsivõimelisemaks kasvõi devalveerimisega

Äripäeva Gaselli kongressil rääkis majandusekspert Heido Vitsur, et Eesti ettevõtlus tuleb konkurentsivõimeliseks viia kasvõi krooni devalveerides, sest kui me ettevõtlust konkurentsivõimeliseks ei vii, võib majanduslangus kesta meil kauem kui mujal maailmas.
„Mul on ükskõik, kuidas seda teeme, kas devalveerime või mitte,“ olid Vitsuri sõnad. Kui me aga ettevõtlust konkurentsivõimeliseks ei vii, võib majanduslangus Vitsuri hinnangul kesta kauem kui kaks aastat, mis oleks kauem, kui on prognoositud maailma majandusele, ja see oleks tema sõnul väga halb. Vitsur toonitas, et ettevõtluse konkurentsivõimeliseks viimiseks peame viima oma kulutaseme 2005. või 2006. aasta tasemele.
„Praeguses olukorras tuleb selg sirgeks ajada ja edasi minna,“ võttis Vitsur oma ettekande kokku selle kohta, millised on ettevõtluse väljavaated tänavu. Vitsur ütles, et tema esitab sama küsimuse, nagu seda on teinud Swedbanki Balti regiooni juht Erkki Raasuke, kas Eesti ettevõtluse päästmiseks tuleb kroon devalveerida või mitte.
Vitsur selgitas, miks oleme praeguses halvas olukorras. Pattu langemine toimus pärast 2005. aasta viimast kvartalit või ka 2006. aasta viimases kvartalis, kus ilmnes, et reaaltootluse kasv jäi alla palgakasvule, rääkis Vitsur.
„Tõsine signaal tuli 2006. aasta lõpus pärast seda, kui neli kvartalit järjest oli reaalpalga kasv kõrgem tootluse kasvust. See ei saanud hästi lõppeda. See oli üks ohusignaal, miks me täna oleme seal, kus me oleme,“ nentis majandusekspert.
Teine ohusignaal, millest Vitsur rääkis, oli jooksevkonto puudujääk. See tähendas seda, et riik tootis rohkem kui ta tarbis, elas mingil määral üle jõu. „Eesti otseinvesteeringud majandusse ei olnud suures osas uut tootmist rajavad investeeringud, vaid olid pankade ülevõtmine, investeeringud kaubandusse ja kinnisvarasse, aga mitte sellesse sektorisse, mis võimaldaks toota eksporttoodangut,“ märkis Vitsur.
Vitsur sääkis edasi, et suurim puudujääk tekkis kaupade osas, teenuste osas tekkis ülejääk, mis on aga praegu kahanenud. „Teenustest lõviosa moodustab turismisektor, aga Eesti turistipotentsiaal on piiratud, ei ole konkureeriv näiteks Lõuna-Prantsusmaaga, kuna on suhteliselt spetsiifiline. Pigem annab koormust suvekuudel ja on sõltuv truust tarbijagrupist ning majandustsüklist, mida praegu näha saame,“ ütles Vitsur.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele