Suuremad koondamised ehitussektoris
seisavad veel ees. Ilmselt avaldub see suuremal määral peale uue
töölepinguseaduse jõustumist 1. juulil.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidul puudub kahjuks täpne statistika ehitussektori palga kohta, kuid ilmselt pole seda ka kuskil mujal. Kui teha üldistusi meie liikmete avaldustest, siis võiks tõdeda, et palgad (sissetulekud) ehitussektoris on tõesti juba märkimisväärselt langenud.
Ehitustööliste osas pakun languseks 20-30% ja arvan, et olulisel määral ehitustööliste palk enam langeda ei tohiks. Pigem tõusevad päevakorda lähitulevikus just hulgalised koondamised, kuna ehitussektor on kokku kuivanud ja kaugeltki kõikidele enam tööd ei jätku. Enamikule ehitusettevõtetele on selgeks saanud, et kriis ei ole lühiajaline ja et ei ole mõistlik konkurentsivõime säilitamiseks nii suurt koosseisu üleval pidada.
Kontoritöötajate ja teenindava personali osas pakun palkade languseks kuni 20%, siin on valdavalt tegemist kollektiivse kokkuleppega, kus kõikidel kontoritöötajatel vähendatakse teatud perioodiks palka kokkulepitud protsendi võrra. Nii suuri kontoritöötajate koondamisi ei tohiks ees olla, kuna iga ettevõtte normaalseks toimimiseks on vajalik teatud optimaalne struktuur, mille edasine kärpimine oleks ettevõttele konkurentsivõime säilitamise seisukohalt ohtlik. Pigem reguleeritakse kulusid edasise palkade langetamisega. Mis puudutab tippjuhte, projektijuhte ja spetsialiste, siis siin peame parema ülevaate saamiseks rääkima mitte palkadest, vaid sissetulekutest, mille väga oluliseks osaks on objektide taotlushindade realiseerimisest tulenevad tulemustasud ja preemiad.
See tähendab, et enamikul juhtudel ei pruugi põhipalk üldse langeda, vähenevad aga oluliselt tulemustasud ja preemiad, kuna viimasel ajal üha sagenevate alapakkumiste tõttu ehituses on ka ehitusobjektidelt teenitav kasum kordades kahanenud.
Vaatamata kõigele üritatakse ettevõtete võtmepersoonide sissetulekuid suures osas säilitada. Langus võiks olla sõltuvalt ettevõttest keskmiselt 10-20%. Ka siin on ees oodata koondamiste arvu kasvu, kuna kõikidele lihtsalt objekte ei jätku.
Mis puudutab minu eelmise aasta prognoosi ehitussektorist lahkujate kohta, siis arvan, et suures osas pidas prognoos paika ehk lahkus 5000-10 000 töötajat. 2009. aasta kohta ma enam nii optimistlik kahjuks ei ole.
Seotud lood
Võrreldes detsembri lõpu seisuga kasvas
jaanuaris registreeritud töötute arv 8438 inimese võrra ehk 28%. Võrreldes 2008.
aasta 31. jaanuariga kasvas töötute arv 146,3%.
Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi
hinnangul on 2009. aasta lõpus tööpuudus Eestis kuni 15%, samas ei ole inimeste
tung välismaale tööle minna probleem.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.