Eestil hakkab minema paremini siis, kui
maailma majandus hakkab kosuma. Oleme esimeste seas, kes kosuvad, ütles
Eesti Panga asepresident Märten Ross Eesti Panga prognoose tutvustades.
Tema hinnangul pärsib Eesti majanduse kasvuvõimet oluliselt buumijärgse tavaeluga harjumine. "Laenude kasv on normaalne ja ei maksa seda ületähtsustada," leidis Ross. Tema sõnul on laenuturust palju räägitud, aga laenu võtmine raske aja üleelamiseks on ettevõtetele ajutine lahendus.
Rossi meelest peaks iga ettevõte praegust situatsiooni ära kasutama ja üle vaatama oma tegevussuuna, ettevõtte struktuuri ja pikaajalise finantsseisu. "See on palju olulisem küsimus kui küsimus, kas pangast saab laenu või ei saa," lisas Ross.
"Laenutingimused on karmistunud kogu maailmas, nii ka Eestis," mainis Ross ja lisas, et buumiajal olid laenutingimused ebanormaalsed. "Kapitalil peab hind olema, liiga odav laen ei mõju majandusele hästi," lisas ta.
Ross ütles, et eelmise aasta viimases kvartalis laenuandmine küll vähes, kuid mitte drastiliselt. Tema sõnul ei ole pankadel likviidsusega probleeme.
Ross sõnul ei maksa liigsesse pessimismi laskuda ja kohanemine uute majandusoludega võib toimuda üsna ruttu.
Seotud lood
Eesti Pank teatas, et koostas kiirhinnangu
maailmamajanduses toimunud kiirete muutuste mõju kohta Eesti majandusele. Selle
järeldus on, et Eestit ootab kardetust suurem langus, mis võib ulatuda kuni
9%ni.
Eesti Panga erakorralise põhiprognoosi
alusel on Eesti SKP kasv sel aastal -5,5% ja 2010.aastal 1%. Eesti Panga
riskiprognoosi alusel on sellel aastal SKP kasvuks -8,9% ja järgmisel -3,5%.
Eelmisel aastal teenisid Eestis tegutsevad
pangad kokku ligi neli miljardit krooni puhaskasumit.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.