Jaanus Rahumägi: politsei ja poliitika olgu lahus

Järgneb Jaanus Rahumägi seisukoht:

"Poliitikud on paraku võimelised politseile ja eriteenistustele inkrimineerima poliitikat mistahes asjaoludel. Sellest võib aru saada. Kui me vaatame, kui palju on Eesti seaduste järgi korraldatavaid poliitilisi valimisi – Europarlamendi valimised, kohalikud valimised, presidendi valimised, riigikogu valimised, ja kui me sellist retoorikat peaksime aktsepteerima, tekib olukord, kus automaatselt lüheneb periood, mil eriteenistustel ja politseil on üldse võimalik sellist süüdistust saamata efektiivselt tegutseda.

Päeva lõpuks tekitab see olukorra, kus asutuste juhtidel on lihtsam ja rahulikum töötada, kui nad üldse ei puutu mingit kontingenti ühiskonnas, kes on otseselt või kaudselt poliitiliste jõududega seotud. Pikemas perspektiivis viib see selleni, et Eestis tekivad ringkonnad, keda politsei ei julge ja ei saagi sellest tulenevalt kontrollida tekkivaid kahtlusi ja süüdistusi. Põhiseaduse mõttes võivad sellistel rünnakutel politsei vastu olla väga tõsised tagajärjed, kui neid tõsiselt võtta. Küsimus ei ole poliitilises rünnakus, vaid selles, et kui me selliseid populistlikke loosungeid hakkaksime tõsiselt võtma, peaks eriteenistused hakkama põhiseadust täitma valikuliselt.

Kui me vaatame Eesti ajalugu, siis niivõrd põhjalikke uurimisi kui viimasel ajal, nagu näiteks maadevahetuse, Rävala puiestee juhtumi või tänane Keskerakonnaga seotud isikute uurimine pole varem olnud. Riik on täna oma arengus jõudnud faasi, kus noored juristid, kes töötavad prokuratuuris ja erinevates politseiasutustes, järgivad punktuaalselt seadust. Nad ei arvesta nõukogude ajal ja 90ndatel tavaks muutunud ringkäenduse ning hüvede pakkumise kasutamise mehhanismidega. See on ühiskonnas ja väga paljudes isikutes, kes on sisse harjunud süsteemiga harjunud, tekitanud ebameeldivat üllatust ja nad on üsna agressiivsed politsei suhtes – miks nad ei tegele hoopis pättidega ja meil turjas on.

Ma ennustan, et kui me suudame hoida erapooletut uurimist, kus ei tehta valikuid selle järgi, kas politseid hakatakse pärast poliitilistes rünnakutes süüdistama või mitte, siis nelja-viie aasta pärast meil sellist ärikultuuri enam ei ole, kus pistis oli tulemuse saavutamiseks äriplaani sisse kirjutatud ning see on muutunud pigem erandiks kui reegliks. Ma ei arva, et me peaksime praegu midagi forsseerima. Täna on see aeg juba kätte jõudnud, kus meil on piisavalt professionaalseid ja erapooletuid juriste, kes ei arvesta vanade mängureeglitega, mis on käibel olnud juba enne Eesti Vabariigi välja kuulutamist.

Täna ei tohi juhtuda seda, et me hirmutame poliitiliste süüdistustega ära õiguskaitseorganites töötavad noored juristid, kes täidavad Eesti Vabariigi põhiseadust. Loomulikult me jälgime Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis, et kõik toimuks väga täpselt ja rangelt seaduste piires ja kõik oleks tehtud nii, nagu seadused ette näevad. Mitte mingil juhul ei tohi politsei tööd poliitiliste rünnakutega pärssida ja tekitada mõtteid, kas on mõtet minna ühe või teise poliitilise protsessi kallale, kuna sellest tuleb palju negatiivset kajastust ja rünnakuid. Siis juhtuks nii nagu paljudest teistes riikides, kus politsei suurtesse poliitilistesse skeemidesse enam ei sekku. Mul on täna veendumus, et Eestis sellist aega siiski ei tule."