Tüüpiline olukord - müük väheneb,
hinnad langevad, rentaablus on nullilähedane, raha ei ole. „Mida teha?“ - küsib
konsultatsioonifirma Crown Solution Andrei Akulistõi.
Ta pakub välja konkreetse näite. 2007. aasta sügisel otsustas ettevõte ehitada teise tehase. 100 miljoni krooni saamiseks seadis ettevõte hüpoteegi, kommertspandi ja lisagarantiid emaettevõttelt. 2008. aasta sügisel hakkas teine tehas tööle, kuid nõudlus turul on juba langemas, majanduskriis võtab võimust. Müük on peatunud, laod kaupa täis, tootmine on peatatud, ettevõte on ajutiselt suletud. Ettevõttel pole raha laenu teenindamiseks.
Ettevõttel on kaks teed - pankrott või restruktureerimine.
Restrukrureerimiseks tuleb koostada äriplaan, mis näeb ette põhitegevusega mitteseotud aktivate müüki. Lisaks vähendab ettevõte 20% võrra toodete omahinda, vaadates üle toorainete tarnijatega sõlmitud lepinguid, koondab inimesi, loobub vahendajatest. See lubab langetada hindasid kaks korda. Lõpptulemusena käivitab ettevõte tootmise ja toodab 50% 2008. aastal planeeritud mahust. Ettevõte töötab 10-protsendise rentaablusega ja loob reserve.
Selline äriplaan garanteerib 6-kuulise maksepuhkuse võimalusega pikendada see veel 6 kuuks marginaali suurendamise ja lisagarantiideta.
Kõik teavad, et praegu on pangad väga raskes olukorras - ebapiisav omakapital, probleemid likviidsusega, probleemsete laenude arv kasvab, puuduvad prognoosid. Kuid kindla strateegia korral võib veenda panka refinantseerima firma kohustusi.
Ettevõtja tüüpilised vead: võtab restrukturiseerimise otsuse vastu liiga hilja, kui makseviivitused on juba tekkinud. Kirjutab pangale kirja, et ei saa laenu maksta ning samas küsib aastast maksepuhkust.
„Ei tohi pangale öelda, et te ei saa maksta,“ rõhutab Akulistõi. „Pangale tuleb näidata oma enesekindlust.“
Kuid enne tuleb täpselt teada, milleks te pöördute panka. Koostage stsenaarium ning ärge teatage pangale midagi üleliigset. Vältige mittevajalikke pante ja isiklikku käendust.
Millist taktikat tuleb valida suhetes pangaga? Maksedistsipliinist tuleb kinni pidada. „Parem on jääda võlgu maksuametile ja tarnijatele kui pangale,“ arvab Akulistõi. „Siis on pangaga lihtsam rääkida.“ Enne kui te saadate dokumendid panka või vastate panga küsimustele veenduge, et te ei ole varem saatnud dokumente või vastuseid, mis sisaldasid vastupidist infot.
Otsustades refinantseerida kohustused, peate te muutma oma ettevõtte strateegiat. „Tuleb arvestada, et pank vaevalt usub, et te suudate muuta kaubagruppi,“ lisab Akulistõi. „Pank pigem usub, et te alandate hindu ja säilitate seega läbimüüki. Ei tohi unustada ka ühinemisi ja kohustuste konsolideerimist. See tugevdab ettevõtte positsioone panga ees.“
Kui firma garanteerib müügimahte ja näitab seda pangale, siis tuleb tõendada kõike lepingute ja turu-uuringutega. Kusjuures, ettevõte võib koostada need uuringud ise. Kontrollige oma äriplaane, et ükski pangaanalüütik ei saaks leida vasturääkivusi.
„Edukas on see, kes valmistub eduks ette,“ tegi Akulistõi kokkuvõtte.
Seotud lood
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele