Vene väetis liigub Eestis

Pärast üheksakuulist vaheaega jõudis Muuga sadamasse esimene koorem väetistega, samuti liikusid koormad ka Sillamäe sadamasse.

Sellele positiivsele faktile on mõningaid seletusi. Esiteks on see, et alates 1. veebruarist jättis Venemaa valitsus ära ekspordiks mõeldud väetiste maksud, mis olid sisse viidud eelmise aasta aprillis.

Tõenäoliselt lõppes Eesti suunal liikuvate vagunite "defitsiit" ja lõppes raudtee "remont" Eesti suunal. Selle aasta jaanuaris palus Venemaa ettevõte Akron ühe meetmena valdkonna toetuseks ja abistamiseks taastada koormate saatmine Eesti sadamatesse.

Kolmandaks lõpeb Sillamäe sadamas vedelate väetistele mõeldud terminali ehitus,. Terminali võimsus suureneb 1,7 miljoni tonni võrra.

Neljandaks, eelmise aasta sügisel oli see DBT ASi osa, mis kuulus enne ASile Transiidikeskus, maha müüdud Vene ettevõttele Akron.

DBT ASi juhatuse esimees Aleksander Volohonski keeldus kommenteerimast olukorda väetiste transiidiäris ega öelnud, millal lõpeb Sillamäe sadamas terminali ehitus ja millal terminal hakkab projekteeritud võimsusel tootma.

Samal ajal mitte kõigil ei lähe transiidiäri paremuse suunas. Sillamäe sadama terminali Tankchem AS juhatuse esimees Vjatšeslav Spirin ütles, et olukord ei parane.

Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni tegevdirektor Ago Tiiman ütles, et rõõmustamiseks pole veel põhjust, need on esimesed väikesed sammud transiidi taastamiseks. Tema sõnul on olukord transiidiäris pingeline.

"Ärimehed ootavad hinge kinni hoides igat vagunit. Viimased pool aastat on poliitikud suutnud üksteise süüdistamisest ja etteheidete tegemisest hoiduda."

Tänavu on võimalik, et kaubavedu ületab eelmise aasta näitajaid, juhul kui muidugi midagi erakorralist ei juhtu, ütles Tiiman.