Konjunktuuriinstituudi juhtiv teadur Leev
Kuum ütles uskuvat, kui tarbijahinnaindeks peaks samas tempos langema, nagu ta
seda viimased kuud on teinud, on indeks aasta lõpuks ikkagi plussmärgiga.
„Kui tarbijahinnaindeks sama tempoga langeb, jätkub langust veel kümneks kuuks,“ ütles Kuum selle kohta, kas märtsis võiks number olla juba miinusmärgiga, kui veebruaris langes indeks võrreldes jaanuariga 0,3 protsenti. „Kuna eelmise aasta teisel poolel hakkas hinnatõus pidurduma, siis 0protsendise tarbijahinnaindeksi saavutamine läheb raskemaks. Aasta lõpul peaks indeks ikkagi olema plussmärgiga.“
Juhtivteaduri jaoks oli veebruarikuu tarbijahindade 3,4protsendine aastapõhine kasv ootuspärane ja positiivne tulemus. Kuum avaldas arvamust, et positiivne trend jätkub. „Nii kaua kui nõudlus ei taastu, ei jää pakkujatel midagi muud üle. Peale tarbija ei saa keegi neile hinnaalandust peale suruda,“ märkis ta.
Osa hinnalangusi on seotud väljaspool Eestit tulenevast maailmaturu hindade langusest, mistõttu Kuuma sõnul sisseveetav toore nagu metallid või nafta odavnevad. „Seepärast ei tohi meie tootjate hinnatundlikkust ka üle tähtsustada, sest paljudel juhtudel on nad kandnud toorme soodsamad ostud üle hinnalangusse,“ põhjendas ta.
Kuum märkis, et küllap ka Eestist pärit toorainete hinnad langevad. Näiteks piima puhul on tema sõnul nõudluse vähenemine avaldanud survet vahetult nii põllumajandustootjale kui ka –töötlejale. „Eesti turusituatsiooni muutustest võib rääkida eriti positiivselt. Mujal maailmas võib meist mittesõltuv tõus järgneda,“ oletas Kuum.
Kuum tõdes, et teiselt poolt on suur eelis, kui maailmast kandub odavam hind Eestisse üle ja saab toodetavaid ning müüdavaid kaubakoguseid kiiremini taastada. „Algimpulss peab tulema ikka tarbija kindlustundest, et on võimalik taas ostma hakata,“ rõhutas ta.
Kui tarbijad rõõmustavad hinnalanguse üle, kes peaks siis kurvastama? küsis Äripäev. „Ikka tootjad, sest müümine langeva hinnaga teeb meele väga kurvaks,“ vastas Kuum. Tema hinnangul oli paljudel juhtudel hindades õnneks ka õhku sees, mida oli suhteliselt kerge kas vähemtähtsate töötajate koondamise või töö parema korraldamisega välja lasta.
Kuum leidis, et kriisil peaks olema kõigini jõudmiseks mõistlik pikkus. Kui langus kiirelt läbi saaks, ei jõutaks majandust ümber struktureerida ega efektiivsemaks teha. „Teine kvartal kulub ikka väga marjaks ära, et lastaks mõistlikkuse piirides õhku välja, aga samal ajal ei põhjustataks ülisuuri koondamisi,“ rääkis Kuum. „Tasakaal võiks kuskil suveks kujuneda.“