IRLi fraktsiooni liikme Taavi Veskimägi
sõnul tuleb iga konkreetset aktsiakapitali vähendust käsitleda eraldi, ühe
lauaga löömist ei tohi olla.
"Kohus ei ole senise lähenemise põhiselt Maksukorralduse seaduse §84 piirideta tõlgendamise võimalusi Maksu- ja Tolliameti poolt aktsepteerinud. On vähene tõenäosus selle lähenemise muutumiseks kohtute poolt. Mis tähendab antud juhul seega eelkõige ameti soovi maksumaksjale anda sõnum - see teema võetakse fookusesse. Kindlasti lootuses, et osad äriühingu omanikud hakkavad maksu- ja intressinõuet kartma ja maksavad vabatahtlikult oma vähenduse pealt tulumaksu ära, " rääkis Veskimägi.
Ta lisas, et ei jaga kkindlasti a arusaama, et kõik see, mis eelmisel aastal tehti aktsiakapitali vähenduste osas oli kunstlik ja maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud. "Äriühingu tasandil majanduslikult otstarbekas käitumine kehtiva õiguse piires on täiesti korrektne lähenemine. Kui keegi vähendas otseselt aktsiakapitali ja siis pani maksuvabalt saadud väljamakse kohe uuesti kapitalisuurendusena äriühingusse tagasi võib seda käsitleda maksudest kõrvale hoidmise eesmärgil tehtud tehinguna. Muidu mitte. Seega pigem mina ei pea seda kohaks, kus saaks öelda, et meil oli massiliselt maksupettuseid ja see on maksude mitte maksmise osas probleem," lausus Veskimägi. "See oli seaduse probleem. Kui Maksu- ja Tolliamet hakkab kõik aktsiakapitali vähendusi käsitlema maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtutena, siis võib see riigile minna väga kalliks maksma ja kujuneda parima tootlusega “investeeringuks” keerulistel aegadel."
Taavi Veskimägi
Seotud lood
Maksuamet näeb kahe aasta jooksul
aktsiakapitali vähendanud ettevõtete puhul pooltel juhtudel võimalikku maksudest
kõrvale hoidmist. Paari järgmise aasta jooksul võtavad kümmekond maksuameti
revidenti nende firmade majandusaastaaruanded pulkadeks lahti.
Aktsiakapitali vähendanud ja oma aktsiaid
tagasi ostnud ettevõtted peavad olema valmis vastama maksuameti küsimusele „Miks
sa seda tegid?“, sest just nende firmade lauskontroll on tänavu maksuhaldurite
prioriteet.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.