Baltimaad, nagu ka Kesk- ja Ida-Euroopa regioon laiemalt, istuvad likviidsuslõksus.
Mõnevõrra sarnane oli olukord siin 1999. aastal, kui Vene kriisi mõju polnud veel selge ja väljastpoolt oli huvi selle regiooni vastu madal.
Välishuvi puudumine tähendab, et mõnda aega määravad sündmuste kulgu kohalikud investorid ja tuumikomanikud või ülevõtjad.
Osad peavad oma laenude teenindamiseks likviidsust suurendama, osad lihtsalt "söövad" oma aktsiaportfelli, müües hoolimata aktsiate hinnast.
Samas on selline aeg tuumikomanike jaoks parim aeg väikeaktsionäride käest aktsiate tavapärasest kergemaks kätte saamiseks. Sellel aastal on Baltimaades seda juba tegemas DNB Nord ja Starman. Täitsa võimalik, et selliseid näiteid tuleb aasta jooksul veel.
Pisut sunniks potentsiaalseid ülevõtjaid oma tegevust aktiviseerima kõik, mis seondub euro kasutuselevõtu konkreetsemaks muutumisega. Ebakindlus siinsete valuutade suhtes hoiab paljusid investoreid praegu veel tagasi.
Selline aeg, kus ebalikviidne aktsiaturg ei võimalda mõnel tuumikomanikul selle kaudu oma osalust müües raha tõsta, suurendab riski, et tuumikomanik hakkab mingil muul moel ettevõttest raha välja kantima, et enda varanatukest päästa. Soovitan investoritel selles suhtes silmad lahti hoida!
Hoolimata selgetest riskidest, võib likviidsuslõks osutuda heaks ajaks aktsiate ostmiseks. 1999. aastal kerkis aktsiaindeks Tallinnas kokkuvõttes ligi 40 protsenti, aga emotsioonid ja likviidsus olid turul sarnaselt praegusele väga viletsad.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.