Parts: tööhõivet tuleb hoida ja toetada

See, et ka Soome ja Saksamaa eksport kiiresti kukub, näitab, et raskused tabavad valusalt ka meist parema arengutasemega riike. Meile pole see aga kindlasti mitte hea sõnum - see muudab konkurentsivõime küsimuse üksnes keerukamini hinnatavaks, mitte pisemaks. Nii ettevõtjail kui riigil on vaja sellises olukorras edasi tegutseda nii, et kriisiaja otsused ei lõikaks pikaks ajaks ära tulevasi kasvuvõimalusi. Oluline on vältida inimeste pikaks ajaks tööturult väljalangemist ja lootusetust.

Ekspordigarantiisid on tõesti vaja. Tööstustoodangu ja ekspordimahu vähenemine seab järjest löögi alla töökohti. Ettevõtete jaoks on koondamised mahtude vähenemisel sageli paratamatud ja riigil pole mõtet paljasõnaliselt anda sõnumit, et ärge koondage kedagi, sest ettevõtetel on vaja konkurentsis püsida. Siiski on praegu majanduses olukordi, millesse riik võiks sekkuda – pean silmas juhtumeid, kus riigi tugi aitab maksumaksjale liigsuuri riske võtmata säilitada olemasolevat või luua uut käivet.

Ettepanek anda ettevõtetele praegusest suuremas mahus riiklikke ekspordigarantiisid on just sellest ajendatud. On ilmne, et ka meie majanduse kontekstis suurte ettevõtete finantseerimistingimused on oluliselt raskemad kui aasta tagasi. Olukorras, kus riigid ülemaailmselt ettevõtete ajutisi finantseerimisprobleeme lahendada aitavad, on ka Eestil mõistlik oma eksportivate ettevõtete tegevust soodustada.

Loodan siiralt, et vaatamata viimastel nädalatel ilmnenud erimeelsustele õnnestub valitsuses ekspordigarantiide rakendamises lõpuks siiski kokkuleppele jõuda. Praegu on vaja otsuseid langetada tunduvalt kiiremini kui tavaolukorras.

Töötute kiire lisandumine on tööhõiveküsimuse põhjendatult tõstnud teemade esiritta. Mõnes majandussektoris on samas võimalik leida samme, mida saab astuda selleks, et vältida üha uute töökohtade kaotust. Kutsun üles esitama kiiresti realiseeritavaid ettepanekuid konkreetsete majandussektorite konkurentsivõime parandamiseks.

Majandusministeerium on ette valmistanud raudtee infrastruktuuritasude metoodika muudatused, et vältida veoste mahu langusest tingitud konkurentsivõime kadu. Praegu kehtiva metoodika järgi kaasneb veoste mahu vähenemisega automaatselt tasu tõus. Kuna aga tasud on juba ohtlikult lähedal tasemele, mille ületamise korral jääks massiliselt kaupu meie raudteele tulemata, tuleb Eesti transiidi- ning logistikasektori konkurentsivõime hoidmiseks seada ülemine piir, millest kõrgemaks tasu tõusta ei saa.

Turismisektorit ning ka kaubandust saab veidi toetada, vähendades tax-free piirmäära tänaselt 2500 kroonilt lähiriikidega võrreldes konkurentsivõimelisele tasemele 250 kroonini. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulevaid turiste silmas pidades on atraktiivsetel tingimustel toimuv tax-free kaubandus täiendav müügiargument.

Töötute arvu kiire kasv tingib vajaduse koostada valitsuse tasandil lühiajaliste tööturgu mõjutavate meetmete plaan ja jälgida selle täitmist vajadusel iganädalaselt. Minu ettepanek on keskenduda selles uute töökohtade loomise soodustamisele. Kinnitan, et ka praegu, skepsisest tulvil ajal leidub Skandinaavia investoreid, kes tunnevad huvi Eestis tootmise käivitamise vastu.

Majandusministeeriumis valminud rahvusvahelistumise strateegia kohaselt peab riik olema võimeline välisinvestoritele pakkuma personaalset kohtlemist ja majanduskeskkonna üldiste eeliste tutvustamise kõrval pakkuma ka konkreetseid investeerimisstiimuleid. Üks selline stiimul võiks olla EASi, tööturuameti ja kutsehariduskeskuste ja teiste koolitusasutuste koostöös pakutav võimalus leida ja ümber õpetada uues ettevõttes vajatavaid töötajaid.

Autor: Juhan Parts