Kommentaar: Vaidlust saab lahendada kiirelt ja soodsalt

Kui lepingut on lepingupartneri poolt rikutud ja kohtuvälised läbirääkimised poolte vahel ei ole tulemust andnud, soovitakse reeglina oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Lepingutes on sageli konkreetne vaidluste lahendamise kord ja kohtualluvus määratlemata. Sel juhul esitatakse hagi vastavalt seadusele, so kostja või kinnisasja asukoha järgi.

Selleks, et hagi kohustusi rikkunud lepingupartneri vastu kohtusse esitada, tuleb tasuda riigilõiv, mis selle aasta algusest oluliselt tõusis (ligi 2,5 korda). Kui vaidlusaluseks summaks on 500 000 krooni, siis tuleb hagi esitamisel maakohtusse tasuda riigilõivu 50 000 krooni. Kui maakohtus jäetakse hagi rahuldamata, siis kohtuotsuse edasikaebamisel tuleb järjekordselt tasuda vähemalt 50 000 krooni riigilõivu, kui ei nõuta ringkonnakohtult intresside ja viiviste väljamõistmist. Esimese astme kohtuotsuse vaidlustamisel tuleb tasuda riigilõivu ka kõrvalnõuetelt (intressid, viivised), kuigi maakohtus on kõrvalnõuded riigilõivuvabad, kuna hagihind arvutatakse põhinõude järgi.

Tulenevalt kohtute ülekoormatusest ei ole maakohtust üldjuhul oodata kohtulahendit enne aasta möödumist hagi kohtusse esitamisest. Reeglina jätkub kohtuvaidlus ka ringkonnakohtus, kuna üks vaidluse pooltest ei ole kohtuotsusega rahul ja loodab paremat tulemust. Seega jõutakse jõustunud kohtuotsuseni 1,5-2 aasta möödumisel hagi kohtusse esitamisest. Isegi maksekäsu kiirmenetluse läbivaatamise aeg on veninud üle poole aasta.

Pooltevahelise vaidluse lahendamiseks on olemas kiirem ja soodsam viis - anda vaidlus lahendamiseks vahekohtule ehk arbitraažile. Selleks, et oleks võimalik kiiremalt ja odavamalt vaidlust lahendada, tuleb arbitraaži kohtualluvus lepingus kokku leppida, või kui lepingus ei ole vastavat kokkulepet, võivad pooled ka vaidluse ilmnedes kokku leppida vaidluse allutamises arbitraažile. Isegi kui lepingus on maakohtu kohtualluvus reguleeritud, saavad pooled vaidluse kohtuvälise lahendamise ebaõnnestumisel kokku leppida, et vaidlus lahendatakse arbitraažikohtus.

Eestis tegutseb alaliselt, tunnustatud vahekohtuna Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus. Põhiline erinevus riikliku kohtusüsteemi ja arbitraaži vahel on selles, et pooled saavad osaleda kohtukoosseisu moodustamisel ning arbitraažikohtu otsust ei ole võimalik edasi kaevata, va kui on oluliselt rikutud menetluspõhimõtteid. Olenevalt vaidluse keerukusest, lahendatakse Eesti Kaubandus- Tööstuskoja Arbitraažis vaidlus kuue kuu jooksul. Arbitraažimaks 500 000 kroonise nõude puhul on ligi 65 000 krooni hagiavalduse esitamisel.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsus jõustub selle tegemisest ning on võrdselt riikliku kohtuotsusega kohtutäituri poolt täidetav. Arbitraažikohtu kaudu saab taotleda oma nõude täitmise tagamiseks ka hagi tagamist, mis lahendatakse koostöös maakohtuga. Arbitraažikohtust saab kuue kuuga jõustunud otsuse, kuid riiklikus kohtus võtab jõustunud kohtuotsuseni jõudmine tavaliselt aega paar aastat.

Seega on lepingu sõlmimisel otstarbekas koheselt mõelda ka lepingu täitmisest tekkida võivate vaidluste lahendamise korrale. Lepinguga võib kindlaks määrata, et vaid teatud lepingulised vaidlusküsimused alluvad arbitraažikohtule ning ülejäänud vaidlused lahendatakse riiklikus kohtus.

Arbitraaž on sisult poolte kokkuleppeline vaidluse lahendamise instants, mis oma dünaamikaga ja protseduurireeglite lihtsusega tagab vaidluse kiire ja soodsa lahendamise.