• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 02.04.09, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Loome eurovõlakirjade turu

Euro kannatab strukturaalsete puuduste käes. Keskpank tal küll on, aga oma rahandusministeeriumi mitte, ning pangandussüsteemi järelevalve on jäetud rahvusriikide hooleks. Need puudused avaldavad järjest suuremat mõju ning süvendavad finantskriisi.
Pärast Lehman Brothersi põhjaminekut kinnitasid Euroopa rahandusministrid avalikult, et rohkem ei lasta ühelgi olulisel finantsasutusel põhja minna. Keskse rahandusministeeriumi puudumisel langes see ülesanne aga rahvusriikide õlule.
Kokkulepe kutsus kohe esile tõsise finantskriisi nendes Euroopa Liidu riikides, mis veel eurot kasutusele pole võtnud, ning teravdas lõpuks ka pingeid eurotsoonis. Tekkis küsimus, kas kõik riigid ikka suudavad oma panku kaitsta, ning selle tulemusel hakkas erinevate valitsuste võlakirjade riskipreemiate vahe ärevusttekitavalt laienema. Lisaks on eri riigid oma panku päästa püüdes asunud seda tahtmatult tegema teiste riikide arvel.
Samal ajal on finantskriis veenvalt välja toonud ühisraha eelised. Kui poleks eurot, oleks nii mõnigi eurotsooni liige praegu sama raskes olukorras kui Ida-Euroopa maad. Nii näiteks on Kreeka Taanist paremas olukorras, kuigi tema fundamentaalnäitajad on palju halvemad.
Sest euro võib ju olla pinge all, aga see ei tähenda, et ta kuhugi kaoks. Nõrgemad eurotsooni liikmed ripuvad selle küljes kümne küünega. Kui ühisrahale ohtu otsida, siis saab see tulla ainult tugevaima euroriigi, Saksamaa poolt.
Kui ülejäänud maailm mõistab, et laenuraha kuivamisele tuleb vastu seista rahabaasi laiendamisega, siis Saksamaa taunib igasugust poliitikat, mis võiks külvata inflatsiooniseemneid. Liiati ei taha Saksamaa muutuda põhjatuks rahakotiks, mis abipaketid kinni maksab.
Olukord karjub reformi järele, ja sellest võidaks ka Saksamaa. Pakun ühe abimeetme: luua eurotsooni võlakirjade turg. Esiteks lisaks see usaldusväärsust pankade päästmise plaanile ning pakuks ELi uutele ja raskemas seisus liikmetele lisatuge, sh riikidele, kes pole eurotsooniga liitunud.
Eurotsooni võlakirju võiks kasutada ELi laenuvõimekuse tõstmiseks lisaks praegustele laenuandjatele (EIB, EBRD).
Teiseks oleks see finantseerimismehhanism, mille abil viia ellu tsüklile vastu astuvat eelarvepoliitikat.
See annaks ELile võimaluse rahastada investeerimisprogramme, mis pehmendavad üheaegselt langustsüklit ning teenivad Euroopale olulisi eesmärke - nagu elektrivõrgustike ning gaasi- ja naftatorude rajamine, alternatiivenergeetika arendamine või Ukraina riiklike infrastruktuuriprojektide elluviimine.
Copyright: Project Syndicate, 2008, www.project-syndicate.org

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele