Lähikuudel jätkub hindade alanemise trend,
ehkki enam mitte nii kiires tempos, kommenteeris tänast statistikaameti
avaldatud tarbijahinnaindeksi languse numbrit Eesti Panga rahapoliitika osakonna
nõunik Andres Saarniit.
Inflatsiooni pikemaajaline väljavaade sõltub tema sõnul paljuski energiahinna muutustest maailmaturul.
Järgneb Andres Saarniidu kommentaar:
Majanduslanguse tingimustes peavad paljud ettevõtted hindu alandama, mistõttu on viimase viie kuu jooksul hinnatase järjest langenud. Märtsis odavnes tarbija ostukorv statistikaameti teatel 0,5 protsenti. Aastane hinnakasv ulatus kahe protsendini. Tavalisest väiksem hinnasurve on iseloomulik ka euroala riikidele, kus tarbijahindade aastakasv aeglustus esialgsetel andmetel 0,6 protsendini.
Hüviste hinnalangus oli märtsis laiapõhjaline, sest eelmise kuuga võrreldes odavnesid nii energia, toiduained kui ka teenused.
Paljudes Eesti piirkondades jätkus soojusenergia hinnalangus, mille panus ostukorvi odavnemisse oli rohkem kui 40%. Soojusenergia hinnalangus võib lähikuudel jätkuda tulenevalt imporditavate kütusehindade odavnemisest.
Majanduslanguse olukorras vähenevad jaemüügi ja tööstustoodangu mahud ning väiksem nõudlus kajastub ka paljude kaupade ja teenuste hindades. Märtsis jätkus toiduainete odavnemine. Teenuste puhul on oluline, et madalseis kinnisvaraturul avaldub järjest tugevamalt ka tarbija ostukorvis. Nii on näiteks üür odavnenud poole aasta jooksul 27 protsenti.
Seotud lood
Veebruaris ja eriti märtsis oli Saku
Õlletehase nõudluse kasv võrreldes jaanuariga suurem, kuid õlleäris on ettevõtte
juhatuse esimehe Veli Pekka Tennilä sõnul aga otsustava tähtsusega just suvekuud
ning nüüd valmistutakse kõrghooajaks.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli
märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes 2,0%, teatas
statistikaamet. See on madalaim tase alates Eesti liitumisest Euroopa
Liiduga.
Sel aastal on lootust, et hinnatõus jõuab
nulli, langust ootaks oluliste ja igapäevaste toidukaupade jaehindades, ütles
konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.