Vastupidiselt riigireetur Herman Simmi
õigustusele, et ta asus koostööle venelastega hirmust omaste julgeoleku
pärast, väidab kaitsepolitsei, et ajendiks oli Simmi isiklik solvumine Eesti
riigi peale.
"Simmi jaoks isiklikult keerulised ajad – lahkumine politseist, avalikkuse surve – olid alles värskelt meeles," põhjendab kapo eile avaldatud aastaraamatus 1995. aastal politseiameti juhi kohalt lahkuma sunnitud Simmi saamist riigireeturiks, kirjutas Postimees.
"Uus töökoht koos ligipääsuga informatsioonile välisluure seisukohast väga olulises valdkonnas avas solvunud ja pettunud mehele korraga lootusrikkad tulevikuväljavaated."
Simm ise väidab, et asus Vene luurega koostööle kartusest, et keeldumise korral ähvardaks oht tema lähedasi. "Simmi kauaaegne töö SVRi heaks näitab, et teda ei värvatud šantaaži ega ähvardustega," teatab kaitsepolitsei.
Seotud lood
Tartu maakohus arutab riigireetur Herman Simmi võimalikku vanglast vabastamist tõenäoliselt kinniste uste taga 8. märtsil, vahendas ERRi uudisteportaal.
Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi pankrotihaldur pani müüki kinnistu Munsi külas Viljandimaal, Ristna kinnistu Harjumaal ja Otti kinnistu Raplamaal.
Mitu Munsi küla elanikku ootab hingevärinal
riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi pankrotimenetlust, sest ühele
suurele perele võib see lõppeda koduta jäämise ning ühistule hea põllumaa
kaotamisega, kirjutab Sakala.
Kaitsepolitseiamet lükkas ümber
spekulatsioonid riigireetmises süüdimõistetud Herman Simmi võimalikest
kaasosalistest teistes riigiasutustes, sealhulgas kaitseministeeriumis.
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.