Töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga
sõnul kindlustab uues töölepinguseaduses ette nähtud koondamishüvitiste skeemi
vaid senise maksemäära lae tõstmine praegusest 3 protsendist kõrgemale, milleks
tuleb muuta seadust.
Töötukassa nõukogu otsustas täna tõsta töötuskindlustusmakse määra seadusega lubatud kõrgeima piiri ehk 3%ni, millest töötajad tasuvad 2% ja tööandjad 1 protsendi palgast. Töötukassa juhatuse arvutuste põhjal võib Taliga sõnul väga selgelt öelda, et kui jääb jõusse koondamishüvitiste skeem, mis on kirjas uues töölepinguseaduse eelnõus, on möödapääsmatult vajalik muuta töötuskindlustuse seadust ja sätestada seal võrreldes tänasega kõrgem maksemäära lagi.
„Tööandjate makse läheb muidu igal juhul üle 1%. Seda ei ole võimalik mitte millegagi ega mitte kuidagi ära hoida,“ ütles Taliga Äripäevale ja viitas sellele, et soovides jääda maksemääraga 1% piiridesse, peaksid tööandjad hakkama oma taskust koondamishüvitisi maksma pikema aja jooksul kui see üks kuu, mis on praegu kirjas töötuskindlustusseaduses.
„See oligi peamine põhjus, mis võimaldas teha täna valitsusele ettepanek tõsta töötuskindlustusemakse määra alates 1. juunist 3%ni. Sellel aastal on see vältimatult vajalik, sellest ei saa üle ega ümber,“ nentis Taliga.
Kõik ülejäänud uue töölepinguseadusega seotud teemad on Taliga sõnul jätkuvalt veel lahti ning vajavad kiiremas korras selgeks rääkimist, sest seaduse jõustumise kuupäev hingab kuklasse. Taliga nentis, et pole mingi saladus, et tööandjad eelistavad hoida maksemäära võimalikult madalal. Küsimus on selles, kui madalal on seda reaalselt võimalik hoida.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paaveli sõnul on täiesti ilmne, et 3%-lisest maksemäärast kõiki seadusesse kirjutatud kokkuleppeid täita ei saa.
"Kaalutakse erinevaid variante, kas lükata mõne hüvitise rakendumist edasi või tõsta alates 2010. aastast maksemäära. Selles osas täna kokkulepet veel ei ole," möönis Paavel ja selgitas, et kui tööandjad on jätkuvalt seisukohal, et seaduses ette nähtud koondamishüvitiste skeem peab säilima kujul, et ühe kuu koondamishüvitis jääb tööandja kanda ja ülejäänu maksab töötukassa, on selge, et see maksab üle 1%. Ning kui ametiühingud ja töövõtjad jäävad seisukohale, et ei loobu 70 ja 50protsendilistest töötuskindlustushüvitise määradest, siis pole ka 2% piisav, et seda kohustust täita ning tuleb maksemäära lage tõsta.
"Ma arvan küll, et selline arusaamine täna valitses. Selge on ju see, et kui me tahame suuremat kaitset töötuks jäämise puhul, nagu see täna kokku on lepitud, siis see lihtsalt ka maksab rohkem," ütles Paavel.
Taliga tegi eelmisel nädalal ettepaneku tõsta töötuskindlusmakse 3,7 protsendini. Paavel seda numbrit kinnitama ei rutanud. "Seda on praegu väga raske öelda, mis see number täpselt on, sest pole ju veel kokkulepet, millest see koosneb. See sõltub ka sellest, millest ollakse valmis loobuma," märkis Paavel.
Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et uute töötushüvitiste jõustudes ei oleks pea midagi kasu sellest, kui töötuskindlustusmakse määr tõsta maksimumini ehk 3 protsendini, sest töötukassa reserv sulaks praeguse tööturu olukorra juures endiselt hirmuäratava kiirusega ja järgmise aasta juuniks oleks kassa tühi.
Seotud lood
Töötukassa nõukogu otsustas tõsta
töötuskindlustusmakse määra seadusega lubatud kõrgeima piiri ehk 3%-ni.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja nn
töölepinguseaduse jõustamise töörühmas, Eiki Nestor ütles Äripäevale, et mingit
valitsuserakondade seisukohtade lähenemist antud küsimuses tema küll ei
täheldanud.
Töölepinguseaduse muutmise ja töötute
hüvitiste teemal kokkuleppe saavutamiseks kokku kutsutud erikomisjon ei jõudnud
ka täna ühele meelele.
Ametiühingujuhi Harri Taliga sõnul on
töötukassa kulutuste 12%se kärpe korral võimalik hakkama saada
töötuskindlustusmakse määra kergitamisega 3,7%ni. Selleks oleks vaja aga
nihutada ka seadusega määratud 3%st ülempiiri.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.