Märtsis kiirenes hinnalangus
toiduainetööstuses 2,8 protsendile, töötleva tööstuse üldine hinnalangus
aastataguse ajaga võrreldes oli 1,6 protsenti.
Veebruariga võrreldes alanesid märtsis tootjahinnad töötlevas tööstuses 0,6%, selgub statistikaameti andmetest. 40% ettevõtjatest usub, et hinnalangus jätkub ka edaspidi.
Suurem odavnemine toimus piimatoodete tootmises, kus hinnad on aastaga langenud ligi 17%. Peamiseks põhjuseks on kokkuostuhindade langus, mis olid veebruaris pea kolmandiku väiksemad aastatagusest tasemest.
Teistest tööstusharudest on hinnad tugevasti kerkinud vaid keemiatööstuses ja elektriseadmete tootmises (aastaga 9%). Ülejäänud harudes jäid hinnad valdavalt aastatagusele tasemele või langesid.
Surve hindade alandamiseks valitseb peaaegu kõigis tööstusharudes, kõige enam tuntakse seda puidutööstuses, ehitusmaterjalide, metalltoodete ning elektriseadmete tootmises.
Märtsis kiirenes sarnaselt tootjahindadele ka ekspordi- ja impordihindade langustempo. Ekspordihinnad olid keskmiselt eelmise aasta märtsist 2,4% ja veebruarikuust 0,7% võrra madalamad. Maailmamajanduse hetkeseisu tingimustes välisturgudel konkurentsis püsimiseks on Eesti ettevõtjad jätkuvalt sunnitud oma toodete hindu langetama. Sama peavad tegema ka teiste riikide eksportijad. Impordihindade langustrend süvenes veelgi kiiremini, aastases võrdluses oli kukkumine 6,3% ja kuises võrdluses 1,6%.
Suurim ekspordihindade langus oli endiselt metsamajanduses (-28,6%), kuises võrdluses kahanesid hinnad 4,8%. Samas toimus puidutööstuses märtsis mõningane ekspordihindade langustempo pidurdumine (-2,2%ni), kuises võrdluses oli isegi protsendine hinnatõus. Esmakordselt pöördusid langusse ka toiduainete ja jookide ekspordihinnad, nii aastases kui kuises võrdluses oli kahanemine keskmiselt 2,5%.
Aastaga on ekspordihinnad tõusnud veel mitmetes tööstusharudes, nagu masina- ja aparaaditööstus, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine, kuid eelmise kuuga võrreldes on ka nendes harudes hinnad langenud.
Impordihindade langust mõjutasid endiselt enam naftasaadused, mille sisseveohinnad olid 40% madalamad kui aasta tagasi. Ka kuuga oli nende hindade kukkumine suurim (-8,5%). Aastases võrdluses olid esimest kuud languses ka põllumajandussaaduste impordihinnad (-7,1%), veebruarist oli hinnad aga 3,7% kõrgemad. Samas mootorsõidukite sisseveo hindade aastane kasvutempo püsis endiselt paari protsendi piires, kuigi nende nõudlus pidevalt langeb.
Järgmisel kuul võib jätkuda mõningane hinnasurve allapoole nii ekspordi- kui impordihindade osas, sest maailmamajandus püsib endiselt nõrgana.
Seotud lood
Hinnatõus veerbuaris oli Eestis aeglaseim
alates 2005. aasta juunist.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.