Lühendada vanemahüvitise maksmise perioodi
pikkust senise lapse 1,5 aastaseks saamise asemel kuni lapse aastaseks
saamiseni.
Alternatiivsena on võimalik muuta ka vanemahüvitise maksimummäära, selline ettepanek seisab postimees.ee portaalis avaldatud Ivari Padari juhitava rahandusministeeriumi eelarve tööversioonis.
Ettepaneku põhjendus ja mõjudHüvitise saamine kehtiva seaduse alusel annab saajatele parema garantii väikelapse eest hoolitsemiseks, kuna säilib rahaline sissetulek. Majandus ei kaota, sest osa töötajaid tuleb varem tööle, kuna ei soovi olla kodus lapsehooldustasuga. Samal ajal on ilmselt raskusi lastesõime kohtadega. Vanemahüvitise maksmise süsteemi oleks otstarbekas muuta arvestades muuhulgas toimunud eelarveliste vahendite vajaduse kasvuga antud valdkonnale – 2009. aasta jaanuaris maksti vanemahüvitiseks ligikaudu 75% enam kui 2007. aastal. Eelarvekulude kasv on lisaks toetuste eesmärgile põhjustatud ka pettuste arvu kasvust – kunstlikult suurendatakse hüvitise perioodile eelnevalt ema sissetulekut, mis võimaldaks maksimaalselt suure hüvitise saamise riigilt. Meetmed kontrollide tõhustamiseks on vältimatud. Seejuures peab arvestama, et ei ole võimalik kaotada ilmselt hüvitist neil, kes seda juba saavad, mistõttu kokkuhoid esialgselt jääb ka väiksem.
Samas tuleks osaliselt kokkuhoitav summa suunata ilmselt lasteaia(sõime)kohtade loomisse, millede puudus käesoleval hetkel tekitab suuresti probleeme vanemate tööle naasmisel. Teisalt muudab aga lasteaiakohtade puudus kohati mõttetuks hüvitise maksmise riigi poolt – vanem maksab hiljem juba tööl olles saadud hüvitise lapsehoidja palgaks.
Alternatiivsed muudatused antud valdkonnapoliitikas ja nende mõjud
Kindlasti võiks kaaluda ka vanemahüvitise maksimummäära väiksemaks muutmist ja siduda see lahti sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust eelneval kalendriaastal, kus kehtib kolmekordne keskmine tulu, mis 2009. aastal on 30 759 krooni (10 243 krooni*3). Maksimummääras saajaid 31.12.2009. aasta seisuga 902 isikut.
Kui määrata maksimumsuurus riigieelarve seaduse tekstiparagrahviga (nagu paljudel muudel juhtudel) näiteks summas 22 000 krooni (võimalusena kaaluda ka maksimumsummana 18 000 krooni) kuus (vähenemine kuus võrreldes 2009. aasta keskmisega), mis vähendaks kuu summat 8279 krooni võrra, siis võib tekkida kokkuhoid sama 900 isiku puhul (8279*900*12) 89,4 mln krooni aastas. Täpsed isikute arvud ei ole prognoositavad, sest hüvitiste saajate arv ja ka tulu suurus muutub pidevalt.
Praxise peretoetuste analüüsi tulemused näitavad, et Eesti peretoetuste süsteem on EL riikde seas kõige enam keskendunud sündidele ja seda tänu vanemahüvitisele. Teine oluline järeldus ütleb, et üha rohkem toetusraha läheb kõrgeimasse tulukvintiili kuuluvatele peredele. Kui 2000. aastal said vaeseimas ja rikkaimas tulukvintiilis elavad lapsed toetusi võrdselt (lapse kohta), siis 2008. aastaks oli kõrgeima tulukvintiili toetus 1,8 korda kõrgem, kui vaeseimas kvintiilis. Selle taga on toetuste üha suurem seotus vanemate sissetulekuga. Riikliku perepoliitika eesmärkide selgem sõnastamine aitaks otsustada, kas peretoetuste maksmine praeguses proportsioonis lapse vanuse ning pere sissetuleku skaalal on optimaalne.
Seotud lood
Ajakirjanduses on saanud avalikuks analüüs,
mis pandi rahandusministeeriumis kokku peaminister Andrus Ansipi palvel, seisab
Ivari Padari saadetud kommentaaris.
Keskerakonna, sotside, roheliste ja
Rahvaliidu esindajad hääletasid täna riigikogu rahanduskomisjonis 2009.
aasta lisaeelarvesse sisse vanemahüvitise ülempiiri kahekordse langetamise.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?