Keskerakonna, sotside, roheliste ja
Rahvaliidu esindajad hääletasid täna riigikogu rahanduskomisjonis 2009.
aasta lisaeelarvesse sisse vanemahüvitise ülempiiri kahekordse langetamise.
Opositsioonierakondade ettepaneku järgi alaneks vanemahüvitise ülempiir 30 000 kroonilt 15 000 kroonile.
Rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on selline samm kuritegu Eesti rahva vastu, kuna vähendab perede kindlustunnet ja selle tagajärjeks on reaalselt sündimata lapsed. "Vanemahüvitise järgselt on enim kasvanud sündivus just kõrgharidusega ja üle keskmise teenivate emade puhul. Kui muudame hästi töötava vanemahüvitise lausaliseks sotsiaaltoetuseks, kaob ka positiivne mõju iibele. Seda eriti olukorras, kus eestlaste iive on suuresti just tänu vanemahüvitisele üle aastate taas positiivne," ütles Rõivas.
"Eesti riigil ei saa pikemas perspektiivis olla strateegilisemat eesmärki kui oma rahva püsimajäämine," lisas ta.
Keskerakonna väitel tooks vanemahüvitise alandamine riigile täiendavalt 250 miljonit krooni lisatulu. Rõivas märkis aga, et reaalne kokkuhoid võib keskerakonnapakutud numbrist viis korda väiksem olla.
Komisjoni istungil olid lisaks Rõivasele vanemahüvitise ülempiiri alandamise vastu reformierakondlased Peep Aru ja Keit Pentus nind samuti vähemusvalitsusse kuuluva Isamaa ja Res Publica (IRL) liikmed Mart Laar ja Margus Tsahkna. Ppositsioonipoliitikud jäid hääletusel ühe häälega peale, sest vanemahüvitise alandamise poolt olid keskerakondlased Kadri Simson, Helle Kalda ja Inara Luigas, rahvaliitlane Tarmo Mänd, sots Eiki Nestor ning roheline Toomas Trapido.
Rahandusministeeriumis valmib lähipäevil analüüs, kui suure kokkuhoiu vanemahüvitise ülepiiri kahekordne alandamine annab.
Rõivas avaldas lootust, et opositsioonierakondade selline otsus pole veel lõplik ning tajutakse, et vanemahüvitise ülempiiri järsk vähendamine mõjuks Eesti iibele hukatuslikult.
Ettepanek tuleb hääletusele sel kolmapäeval riigikogus toimuval lisaeelarve arutelul. Kui riigikogu enamus hääletab vanemahüvitise praeguse süsteemi säilitamise poolt, jääb ülempiir muutmata.
Reformierakonnal ja IRLil on 101-liikmelises riigikogus kahepeale 50 häält. Keskerakonnal, Rahvaliidul, sotsidel ja rohelistel on samuti 50 häält. Sõltumatu saadikuna on riigikogus veel Jaan Kundla, kelle arvamus võib osutuda kaalukeeleks. Kundla ei osanud täna Postimehele öelda, kas ta toetab vanemahüvitise ülempiiri vähendamist või mitte.
Samuti leidsid rahanduskomisjonis täna toetust keskerakonna ettepanekud taastada omavalitsuste tasandusfond, millega kaetakse hariduskulud, koolilõunakulud ja teised kohalikele omavalitsustele pandud kohustused. Taastati õppelaenu intresside kompenseerimine noortele õpetajatele ja teistele avaliku sektori töötajatele. Vähendamata jäi noorte võimalus saada tasuta kõrgharidust – riiklik koolitustellimus ei vähenenud ja toetus doktorantidele ning üliõpilaste õppetoetused säilivad.
"Sellega pöörati ringi mitmed valitsuse kärped eelkõige noorte ja teiste vähekindlustaud ühiskonnagruppide arvelt," selgitas rahanduskomisjoni liige ning keskerakonna aseesimees Kadri Simson. Tema sõnul on tegemist ettepanekutega, mida on võimalik katta vanemahüvitise ülempiiri langetamise arvelt.
Keskerakonna poolt tehtud muudatusettepanekuid toetasid rohelised, sotsiaaldemokraadid ning rahvaliit.
Seotud lood
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
seadusealgatus langetab vanemahüvitise ülempiiri alates 2010 aasta 1. juulist
seniselt kolmelt Eesti keskmiselt palgalt kahe keskmise palgani ehk umbes 20 000
kroonini.
Täna riigikogus arutatavas Eesti Inimarengu
Aruandes 2008 on Eesti juhtiv demograaf Ene Margit Tiit hinnanud väga
positiivselt perepoliitika ja eriti vanemahüvitise mõju.
Timeout Solutionsi juhatuse liikme Egle
Haidaku sõnul pole üllatav, et poliitikud on vanemahüvitise ülempiiri
kallale läinud, sest kõikjalt püütakse kokku hoida.
Kuigi majanduseksperdid rõhutavad, et
järjekordse negatiivse lisaeelarve puhul ei tohi olla enam ühtki valdkonda, mida
kokkuhoiust säästa, on peaminister Andrus Ansip jätkuvalt seisukohal, et
vanemahüvitis ei ole koht, kust kärpida.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.