Läti parlamendil tuleb rängad eelarvekärped
kinnitada veel maikuu jooksul, et võimukoalitsioon juunikuistel valimistel
liigselt valijate viha alla ei langeks, kirjutas täna majandusleht
Biznes Baltija.
Defitsiiti pole aga ikkagi millegi arvelt rahastada ning oktoobris tuleb eelarvet ilmselt uuesti lõigata, märkis leht.
Nn avariieelarve pidi Läti valitsusel valmis olema juba märtsis. Läinud reedel toimunud valitsuse istungi järel said ministeeriumid kokkuhoiukärbete esitamiseks uue tähtaja – 14. mai. Eesmärk on hoida eelarvedefitsiit 7% tasemel SKPst, mis tähendab, et kulusid tuleb kärpida 345 miljoni lati võrra.
Kulukärbete kokkulepet veel maikuu jooksul nõuab Lätilt Euroopa Komisjon – läinud nädalal oli Riias visiidil Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia.
Kõige ebameeldivam uudis on, et Läti riigieelarvet tuleb uuesti ilmselt kärpida ka oktoobris. Reedel toimunud briifingul ütles Läti peaminister Valdis Dombrovskis, et "kui olukord halveneb ja SKT alaneb rohkem kui prognoositud 12% võrra, tuleb eelarvet veel korra kärpida".
Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kahaneb Läti SKP tänavu 13%. Läti parlamendis ringles läinud nädalal Läti keskpangale omistatud hinnang, et SKP kahaneb 16%. Nii ei saa välistada, et sügisel tabab kärpekirves ka seni puutumata jäänud pensione ning et makse tuleb veelgi tõsta. Rahvusvaheliste doonoritega sõlmitud kokkuleppe järgi võib käibemaksu tõsta kuni 23%-le.
Seotud lood
Rootsi keskpank teatas täna, et pikendab
läinud aasta detsembris Läti keskpangaga sõlmitud valuutavahetus- ehk
swap-lepingut.
Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin
Almunia avaldas täna Riias toetust Läti valitsuse eelarvekärbetele.
Eelarvekulude kärpimisel ei saa Lätis enam
rääkida koera saba jupitamisest, lõikama tuleb hakata koera ennast,
pealkirjastab tänase kärpeloo ajaleht Biznes Baltija.
Läti majandus võib teises kvartalis
langeda täielikku mülkasse ehk SKP kukub SEB panga veterananalüütiku
Andris Vilksi hinnangul tervenisti 20-22%.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.