Riigikogu liige Peeter Kreitzberg avaldas
Eesti 2008. aasta inimarengu aruannet kommenteerides, et Eesti leiutab sotsiaal-
ja tervishoiusektori arvelt rahandusalast igiliikurit.
Kreitzbergi sõnul pakub värske inimarengu aruanne vähe rõõmustavat. Eesti haridustase on küll Euroopa paremaid, aga eestlaste tervis kõige viletsam. Kreitzberg peab põhjuseks Eesti 12,3%-list sotsiaalkulutuste osakaalu SKPst. Euroopa Liidus kulub sotsiaalelule keskmiselt 26,3%.
„Kulutused tervishoiule on nigelad. Et eluga toime tulla, töötab õppimisega paralleelselt 60% meie üliõpilastest, mis rikub tervist ja lükkab edasi õpingute lõpetamise,“ lisas ta riigikogulastele kõneledes.
Kreitzbergi sõnul tekkis tal inimarengu aruannet lugedes mõte, kas ei ürita Eesti jäärapäiselt leiutada rahandusalast perbetum mobilet, mis seisneb selles, et rahastamata innovatsiooni ning sotsiaal– ja tervishoiusfääri loodab riik kiirele majanduskasvule ja stabiilse ühiskonna tekkimisele.
"Majandusinimeste ja mitmete poliitikute suust ei kuule muud kui kiitust madalatele maksudele ja palkade vähendamisele. Sellised ettepanekud ei nõua erilist mõistust. Ainuke viga on see, et nad ei aita, vaid pigem süvendavad inimressursiga, meie ainsa ressursiga seotud kriisi," kommenteeris Kreitzberg.
Seotud lood
Täna riigikogus arutatavas Eesti Inimarengu
Aruandes 2008 on Eesti juhtiv demograaf Ene Margit Tiit hinnanud väga
positiivselt perepoliitika ja eriti vanemahüvitise mõju.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.