Kuldjuveelide nõudlus kukkus kokku

„Kulla ümbersulatamine on saanud selle aasta esimeses kvartalis globaalseks nähtuseks,“ kinnitas majanduslehele Rozanna Wozniak Maailma kullanõukogust. „Ümbersulatamise aktiivsuslaine näitab, et kasutatud juveelid ei ole „raisku läinud“. Kulla tagasimüük on andnud taolistel rasketel aegadel tarbijatele lisasissetulekuid, lisas ta.

Finantsinvestorid on aga paigutanud jätkuvalt raha kulda ning vaatamata juveelituru nõrkusele kasvas nõudlus kollase metalli järele esimeses kvartalis 38 protsenti 1015,5 tonnini. Suurem osa investeeringutest läks börsil kaubeldavatesse fondidesse, mis kasvas eelmise aastaga võrreldes 540 protsenti 465,1 tonnini. Kokku kasvasid investeeringud kulda 248 protsenti 595,9 tonnini.

Pärast Lehman Brothersi kokku kukkumist toimunud tormijooks füüsilise kulla (mündid, plaadid, kangid) järele on aeglustunud, kuid on endiselt kõrgem, kui enne kriisi algust. Kuldmüntide ja plaatide jaemüük kahanes Põhja-Ameerikas ja Euroopas 89 tonnini võrrelduna 138,1 tonniga eelmise aasta neljandas kvartalis. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on kasv 804 protsenti.

Nõudlus juveliirse kulla järele on aga langenud igal pool välja arvatud Hiina ja Hongkong. Indias, mis on maailma suurim kullaturg, kukkus nõudlus vähemalt 20 aasta madalaimale tasemele.

Kulla hind on täna kerkinud 1,3 protsenti 938,5 dollarini unts.