Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi
sõnul tähendaks valitsuskriis seda, et aasta lõpus
peaks Töötukassa laenama eluspüsimiseks 500 miljonit krooni ja 1.
jaanuarist 2010 oleks töötuskindlustusmaks 9%.
"Ametiühingud siin kõva häälega nõuavad peaministri lahkumist, aga selle asemel võiksid nad ise esmalt peeglisse vaadata. Kui töölepinguseadus 1. juulist muutmata kujul jõustub, on seal sees needsamad nõudmised, mis ametiühingud ise välja on kaubelnud. Nad tegid panuse ainult ühele valitsusliidu erakonnale, kes nüüdseks on koalitsioonist lahkunud ning nüüd nõuab siis Taliga Ansipi lahkumist," rääkis Kriis.
Tema sõnul tähendaks pikk valitsuskriis Töötukassale ja töövõtjale sisuliselt katastroofi. "Kui tekiks nüüd pikemaajalisem valitsuskriis, on rong kohe läinud. Kui töölepinguseadus jõustub 1. juulist muutmata kujul – hoopis teises situatsioonis kokku lepitud hüvitiste ja kohustustega –, tähendaks see kõige suuremat hoopi töövõtjatele. Neile peaks töötuskindlustusmakse tõusma uue aasta algusest umbes 7%ni, kusjuures aasta lõpus peaks Töötukassa lisaks ka ligikaudu 500 miljonit krooni laenu võtma. Teisisõnu, valitsuskriis tähendaks väga räiget maksukoormuse tõusu. See oleks ikka jube, mis sellisele maksutõusule järgneks," hoiatas Kriis.
Seotud lood
Veel viimaseid tunde ametisolev rahandusminister Ivari Padar ja peaminister Andrus Ansip süüdistasid avalikult üksteist valetamises.
Nn töölepinguseaduse töörühm otsustas, et
1. juulil aasta üks olulisemaid seadusi ikkagi jõustub, kusjuures
tööandjate ega-võtjate maksukoormust ei kergitata.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel
valitsuse pressikonverentsil, et tema kergitaks töötuskindlustuse makse määra
tervenisti 4,5%-le. Samas ei ole IRL maksemäära üle 3% kergitamisest
kunagi midagi kuulda tahtnud.
Ametiühingute keskliidu esimehe Harri
Taliga sõnul peaks peaminister Andrus Ansip tagasi astuma,
kuna valitsusjuht ei tohiks käituda nii sõnamurdlikult, kompromisse
tõrjuvalt ja dikteerivalt nagu Ansip on seda teinud uue töölepingu seadusega
seoses.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.