EIB: laename pankade kaudu ka Eesti firmadele

Intervjuu Eva Srejberiga.

• Kui aktiivne klient on Eesti EIB-le?

1993. aasta algusest kuni läinud aastani (2008. a kaasa arvatud), ulatusid EIB laenuprojektid Eestis kokku 527 miljonile eurole. Koos selle aasta ja täna allkirjastatava kahe laenulepinguga on kogusumma 1,2 miljardit eurot. Ja rahastanud oleme väga erinevaid projekte, raha on saanud Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam, Via Baltica, Tallinna linna infrastruktuur, Eesti Energia. Laenu oleme andnud ka kahe Tallinki laeva ehitamiseks – viimane sai just valmis, ise pole veel sõita jõudnud.

Täna allkirjastasime kaks laenulepingut - 150 miljoni euro ulatuses Eesti Energiaga ja 550 miljoni euro ulatuses europrojektide kaasfinantseerimiseks Eesti valitsusega.

• Europrojektide kaasfinantseerimiseks antud laenu muuks otstarbeks kasutada ei saa?

Ei. Sisuliselt katame europrojektides valitsuse osa. Kohe maksame välja 30% laenu kogusummast ja edaspidi, kui planeerimine edeneb ja oleme esimese kolmandiku kasutamisega rahul, maksame välja järgmised osad. Kui EIB laene sihipäraselt ei kasutata, nõuame raha tagasi.

• Mis on laenu tingimused?

Laen on 25 aastaks. Esimese seitsme aasta jooksul tasub Eesti ainult intresse. Intress on praegu, kui see fikseerida 25 aastaks, 4,4%. Kui valitsus tahab järkjärgulise amortiseerimise asemel laenu varem ja korraga tagasi maksta, siis 16 aastase laenu intress on 0,65% pluss Euribor

• Kas on ülempiiri, palju üks riik EIBst laenu saab võtta?

Ei. EIBs ei ole riikidel kvooti, kõik sõltub projektidest. Tänane laen Eesti riigile puudutab europrojekte ajavahemikus 2007-2013.

• EIB, EBRD ja Maailmapank on kokku pannud summa Ida-Euroopa pankade toetamiseks. Kas ka Rootsi pangad sealt laenu saavad, nii et see jõuaks Eesti ettevõtjateni?

Oleme pankadele Eestis ka varem laenu andnud, et need raha väikeettevõtetele edasi laenaks. See ühine ettevõtmine, mida nimetasite, on kokku 24,5 miljardit eurot, kus EIB osa on 11 miljardit eurot.

• Swedbank on laenulepingu allkirjastamisele väga lähedal?

Jah, on tõesti. Varem laenasime ka otse pankade tütardele Balti riikides, kuid selle lepingu sõlmime emafirmaga. Nii saab suurema summa edasi laenata ka panga tütarfirmadele (laenu suurus on seotud omakapitali suurusega) ning parematel tingimustel. Osa sellest laenust läheb tütarfirmadele Eestis, Lätis, Leedus ja osa väikefirmadele Rootsis.

• Laenu suurus on 200 miljonit eurot.

Jah.

• Palju EIB plaanib Kesk- ja Ida-Euroopas pankadele laenu anda?

See 11 miljardit, millest oli juttu, ei ole lagi. Läinud aastal laenasime pankade kaudu 8 miljardit eurot edasilaenamiseks, tänavu tuleb summa suurem.

• Kuidas on praegune kriis EIB rolli muutnud?

Meie roll ei ole muutunud. Laename samal otstarbel, kuid kiiremini ja suuremas mahus. Läinud aastal väljastasime laene 57 miljardi euro ulatuses, mida on ligi 20% rohkem kui 2007. aastal. Oktoobrist, kui meie omanikud (ELi liikmesriigid) taotlesid laenutegevuse suurendamist, on see kasvanud ligi 40%.

• Ja tänavu?

Esimeste kuude põhjal on meie laenud kasvanud 50%. Aasta kokkuvõttes on plaan suurendada laenumaht 70 miljardile eurole.

• Euroopa Keskpanga viimasel intressinõupidamisel ütles panga juht Jean-Claude Trichet, et EIB saab juurdepääsu keskpanga fondidele. Kas EIB plaanib seda raha kasutada?

See on lisavõimalus puhuks, kui olukord turgudel peaks muutuma väga raskeks nagu mullu oktoobris. Pigem on see meile lisatagatis ja teadmine, et vajadusel on meil juurdepääs laenurahale olemas.

• Kuivõrd on EIB-l endal läinud raha hankimine keerulisemaks?

2007. a alguses tuli kriis meile kasuks – saime laenata odavamalt, kuna raha otsis n.ö kvaliteetse paigutuse võimalust. Oktoobris ja sealt edasi, kui olukord turgudel muutus väga raskeks, tuli ka meil laenuraha eest rohkem maksta. 2009. aastal on jälle lahedamaks läinud, kuid maksame rohkem nagu kõik teised. Siiski saame odavamat intressi kui liikmesriigid.

• Kas omanikud on pidanud EIB aktsiakapitali laiendama?

Jah. Aprillis tehti otsus suurendada aktsiakapitali 232 miljardile eurole. Suurendamine toimub väljavõtmata kasumist, nii ei pea liikmesriigid eraldi sissemakseid tegema.

• Kas paanika Kesk- ja Ida-Euroopa pärast on finantsturgudel taandumas?

Kui vaadata spreade intressiturul ja CDSe, siis on turg viimastel kuudel oluliselt rahunenud. Paanika pärast investeerimispanga Lehman Brothers kollapsi oli liialdus.

• Kuidas kommenteerite Rootsi pankade seisu ja probleemide kasvu Balti turul?

Oleksin teemat kommenteerinud, kui oleksin jätkuvalt ametis Rootsi keskpangas. Nüüd ei saa ma seda teha.

• Kas energiaprojektide seas rahastate ka Nord Streami torujuhet?

Selleks oleks vaja omanike üksmeelt, kuna projekt on rahvusvahelistest vetes. Selle konkreetse projekti jaoks pole meilt laenu küsitud – küll aga kaalub pank osalemist Nabucco gaasijuhtme rahastamises.