Aastakümneid on põllumajandus olnud Euroopa
Liidu suurima ühisrahastamisega valdkond. 1980ndatel ületas selle maht 70
protsenti ühenduse eelarvest, praeguseks on osakaal taandunud 35 protsendile. Et
ELi eelarve moodustab veidi üle protsendi liikmesriikide sisemajanduse
kogutoodangust, kulutatakse Euroopa ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) umbes
0,4 protsenti liidu SKTst.
Eesti riik üksi suudaks oma põllumajandust palju vähem toetada. Eesti saab eelarveperioodil 2007-2013 põllumajanduse ja maaelu rahastamiseks ühiseelarvest üle 20 miljardi krooni, millele lisandub turukorraldusmeetmetega veel pisut üle miljardi krooni.
Ühine rahastamine vastab Eesti huvidele, sest ühiseelarvest saame tunduvalt rohkem, kui on meie vastav osa SKTst. Eesti riigi võimekus üksinda oma maaelu ja põllumajandust toetada oleks kordades väiksem. Veelgi olulisem on see, et ranged riigiabi reeglid ei luba rikkamatel liikmesriikidel anda oma põllumajandustootjatele piiramatut abi.
Ajalooliselt lähtub ÜPP põhimõttest, et toidu tootmine on strateegiline julgeolekuvaldkond - seetõttu keskendutaksegi ühendusesisesele toiduainetega varustamisele ja jätkusuutliku põllumajanduse tagamisele. Peaeesmärgi kõrval pööratakse aga tähelepanu ka maa-infrastruktuuri arendamisele, külaelu edendamisele ja teistele asjadele.
Arusaam ÜPP olemusest on Vana-Euroopa riikides selgem ja positiivsem ning ning seetõttu on ka nende valmisolek maaelu ja põllumajandust toetada suurem kui Eestis.
Eestis valitseva negatiivse suhtumise üheks põhjuseks on kindlasti meie eliit. Kultuuriavalikkus ja arvamusliidrid, sealhulgas poliitikud ning meedia, on maaelust võõrandunud veelgi kiiremini kui keskmine eestlane. Üheski teises ELi liikmesriigis ei paku põllumajandus avalikkusele nii vähe huvi kui Eestis. Sageli käsitletakse seda negatiivse alatooni, iroonia ja üleolekutundega.
Teiseks põhjuseks on maarahvas, põllumehed ja osa põllumajanduspoliitikuid. Maarahvas on liialt tagasihoidlik endale positiivse mainekujunduse tegemisel ning geograafiline killustatus hajutab nende mõjuvõimu. Lisaks on osa põllumeeste ja põllumajanduspoliitikute sõnum olnud liialt negatiivne, probleemidest rääkimine on kasvanud hädaldamiseks.
Ometi on just edumeelsemad põllumehed kaasaegsemaid ja teaduspõhisemaid tootjaid Eestis. Paljudes Eesti lautades lüpsavad piima maailma parimad lüpsirobotid, põldudel vurab põllumajanduse tipptehnika ning taimekasvatuses kasutatakse parimaid teaduslikke andmeid.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.