Tuuleenergia tuleb ja võidab

Eestis on taastuvenergia teema olnud aktuaalne alates 1998. aastast, mil jõustus energiaseadus. Praegu oleme teelahkmel - esimesed kümme aastat olid tuuleenergia arengud terves maailmas vaevumärgatavad. Nüüd on tekkinud arusaam, et tuuleenergia on tõsiseltvõetav elektri saamise viis.

Tuuleenergia osakaal on Eestis praegu mõni protsent toodetavast energiahulgast, enam kui kümne aasta jooksul on meil rajatud neli tuuleparki ja mõned üksikud tuulikud lisaks.

Veebruaris võttis valitsus vastu elektrienergia arengukava aastani 2018, mis seab eesmärgiks tuuleenergia osa kasvatada kümnekordseks võrreldes praegusega. See on selge märk, et suhtumine on muutunud. Nüüd peavad järgnema teod ning ka regulatsioonid, mis eemaldaksid bürokraatlikud ja tehnilised takistused.

Kõik tuuleenergiaga seotud inimesed ootavad, mida teevad suured riigid. USA president Barack Obama on soovitanud tööstuses hakata suurel määral kasutama tuuleenergiat. Hiina kavatseb aastaks 2020 oluliselt suurendada tuuleenergia osakaalu. Samas arenevad ka tehnoloogiad, näiteks Indias. Siin on ka Eesti suur väljakutse - tehnoloogiate arendamine. Juba praegu on Jüris tehas, kus toodetakse valdav osa maailma tuulegeneraatoritest. Allhankefirmasid on meil veel, aga võiksime tegeleda ka tootearendusega.

Täna on ülemaailmne tuulepäev, mille kaudu selgitatakse inimestele, kuidas tuuleenergia töötab ja miks on see meile oluline. Eestis on keskseks teemaks tuulikud ja nende mõju keskkonnale.

Olen seisukohal, et omavalitsus, mille territooriumil asub tuulepark, peaks mingi osa saadavast energiatulust endale saama, et kohalikel oleks sellest kohe kasu.

Kümne aasta pärast võiks tuuleenergia osa olla Eesti energiatootmisest ligi 1/3. See on teostatav. Kui riik võtab positiivse seisukoha ka avamere tuuleparkide suhtes, siis võiks tuuleenergiast saada ka meie väliskaubandusbilansi parandaja.