Püsiva majanduskasvu kiire taastumise
eelduseks on euroalaga lähitulevikus ühinemise selge perspektiiv ning
eelarvetasakaalu ja -ülejäägi taastamise kindel väljavaade eelolevatel aastatel,
seisab Eesti Panga majanduskommentaaris.
Inflatsiooni alanedes on olemas kõik eeldused Maastrichti kriteeriumide täitmiseks 2009. aasta lõpus, mis loob võimaluse ühineda euroalaga hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuaril. Põhiraskus lasub seejuures eelarvepoliitikal, kuivõrd kiirem majanduslangus on kaasa toonud Eesti valitsussektori eelarvepositsiooni enneolematu halvenemise.
Seetõttu on tarvis taastada eelarvepoliitika lühi- ja pikaajaline jätkusuutlikkus, mille esmane eesmärk on puudujäägi vähendamine alla 3% SKPst. On oluline, et valitsus töötab jätkuvalt koondeelarvet parandavate meetmete kallal, et hoida 2009. ja 2010. aasta puudujääk kindlalt 3% piires ning tagada majanduse usaldusväärsus.
Seni võetud meetmed koos menetluses oleva lisaeelarvega kujutavad endast küll suurt korrektsiooni esialgsete kavadega võrreldes, kuid ei taga veel koondeelarve puudujäägi vähenemist alla 3% ei käesoleval ega ka järgmisel aastal.
Lisaeelarve ning sellega seotud seadused parandavad oluliselt eelarvepositsiooni. Samas kavandatud muutused vajavad elluviimist ja vajalik on valmisolek täiendavateks muutusteks. Lõpuni viimist vajavad juba varem kokku lepitud meetmed (nt haigekassa eelarve kohandamine). Eesti Pank hoiatas veel, et mittemaksulise tulu laekumise prognoos võib olla liiga optimistlik (nt omanikutulu ja vara müük). Kõigi majanduspoliitiliste sammude planeerimisel tuleb silmas pidada euro kasutuselevõtu perspektiivi.