Püsiva majanduskasvu kiire taastumise
eelduseks on euroalaga lähitulevikus ühinemise selge perspektiiv ning
eelarvetasakaalu ja -ülejäägi taastamise kindel väljavaade eelolevatel aastatel,
seisab Eesti Panga majanduskommentaaris.
Inflatsiooni alanedes on olemas kõik eeldused Maastrichti kriteeriumide täitmiseks 2009. aasta lõpus, mis loob võimaluse ühineda euroalaga hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuaril. Põhiraskus lasub seejuures eelarvepoliitikal, kuivõrd kiirem majanduslangus on kaasa toonud Eesti valitsussektori eelarvepositsiooni enneolematu halvenemise.
Seetõttu on tarvis taastada eelarvepoliitika lühi- ja pikaajaline jätkusuutlikkus, mille esmane eesmärk on puudujäägi vähendamine alla 3% SKPst. On oluline, et valitsus töötab jätkuvalt koondeelarvet parandavate meetmete kallal, et hoida 2009. ja 2010. aasta puudujääk kindlalt 3% piires ning tagada majanduse usaldusväärsus.
Seni võetud meetmed koos menetluses oleva lisaeelarvega kujutavad endast küll suurt korrektsiooni esialgsete kavadega võrreldes, kuid ei taga veel koondeelarve puudujäägi vähenemist alla 3% ei käesoleval ega ka järgmisel aastal.
Lisaeelarve ning sellega seotud seadused parandavad oluliselt eelarvepositsiooni. Samas kavandatud muutused vajavad elluviimist ja vajalik on valmisolek täiendavateks muutusteks. Lõpuni viimist vajavad juba varem kokku lepitud meetmed (nt haigekassa eelarve kohandamine). Eesti Pank hoiatas veel, et mittemaksulise tulu laekumise prognoos võib olla liiga optimistlik (nt omanikutulu ja vara müük). Kõigi majanduspoliitiliste sammude planeerimisel tuleb silmas pidada euro kasutuselevõtu perspektiivi.
Seotud lood
Eesti Panga värskest statistikast selgub,
et halbu laene on Eestis kõige vähem põllumajandussektoris.
Eestis tegutsevatel pankadel on piisavalt
kapitali, et katta praegusest majanduskeskkonnast tingitud võimalikud
laenukahjumid, kui laenuportfelli kvaliteet peaks veelgi halvenema, seisab Eesti
Panga majanduskommentaaris.
Kui Eesti Pank prognoosib tänavuseks SKP
languseks 12,3%, siis ettevõtjad ei taha II kvartalist kõneldes ülemäära
ennustada, milliseks võiks nende tegevusvaldkonnas teine poolaasta kujuneda.
Eesti suurima alkoholitootja AS Liviko juhtaja Janek Kalvi sõnul kipub nende
valdkonnas äri üha enam sohu vajuma.
Eesti majandus on näidanud ajutisi
paranemise märke, kuid jätkusuutlik areng veel puudub, sõnas Danske Panga
Baltikumi vanemanalüütik Violeta Klyviene.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.