Läti ootab IMFi ja Brüsseli otsust

IMFi eilses avalduses ütleb fondi esimene asedirektor John Lipsky, et Läti parlamendis kinnitatud säästukavas on „mõned olulised ja julged meetmed“ ning et fond asub neid nüüd analüüsima. „Lisaks eelarvedefitsiidi ohjamisele peab valitsuse programm tagama keskpikas perspektiivis jätkusuutliku eelarvepoliitika ning nagu on öelnud ka IMFi juht Dominiqu Strauss-Kahn, sisaldama meetmeid negatiivse mõju leevendamiseks elanikkonna kõige haavatavamatele gruppidele,“ ütles Lipsky.

IMFi juhatuses Balti riike ja Põhjalat esindav Jens Henrikssen ütles eile Rootsi ajalehele Dagens Industri, et IMFi abilaenu maksete jätkumine on alles arutusel. „IMF on öelnud, et on valmis aktsepteerima suuremat defitsiiti kui 5% SKPst, kuid seda pole öeldud, kui palju suuremat,“ ütles Henrikssen.

Avalduse tegi eile ka Euroopa Komisjon, nimetades kärpeid julgeks ja ambitsioonikaks sammuks, lubades otsuse laenumaksete jätkumise osas teha ilma pikema viivituseta. Komisjon toonitas, et kui selle aasta kärped on „spontaanset“ laadi, siis edaspidi peavad kärped olema sellised, mis tagavad eelarve jätkusuutlikkuse. „Äärmiselt oluline on, et Läti töötab välja usaldusväärse eelarvestrateegia, mis vähendaks riigieelarve defitsiidi aastaks 2012 alla 3%le SKPst,“ teatas Komisjon.

Selleks peab valitsus lisaks äsja parlamendis heaks kiidetud kärbetele mahus 500 miljonit latti ehk 11,2 miljardit krooni sama palju eelarvest lõikama ka tuleval ja ületuleval aastal. Eile heaks kiidetud kärbete seas oli pensionide langetamine keskmiselt 10% ja riigiteenistujate palkade vähendamine 20%, esialgu plaanitud maksude tõstmine jäi aga ära.

Pikalt kirjutab Lätist ning valitsuse riskantsest ja kaelamurdvast strateegiast täna ka Briti ajaleht Financial Times, märkides, et seni on vaid väga vähesed riigid taolisest kriisist devalveerimata välja tulnud. „See, mida nad teevad, on niipalju kui meile teada, ajaloos ennenägematu,“ ütles lehele Goldman Sachsi analüütik Rory MacFarquahar. „See on poliitiliselt äärmiselt piinarikas ja ma ei tea, kas see on jätkusuutlik,“ lisas ta. Ka sotsiaalne hind on väga kõrge ning opositsioon ennustab valitsusele „tormilist sügist“.

Kui aga Lätil praegune üliriskantne plaan õnnestub, saadab see tugeva signaali, et kiired muutused üle elanud endised kommunismibloki riigid on piisavalt paindlikud ka praeguse kriisiga toimetulekuks, kirjutas FT.

Kui aga Läti plaan läbi kukub, saavad tagasilöögi ka teised piirkonna riigid alates Balti riikidest Bulgaariani ning Poolast, Tšehhist, Ungarist Rootsini välja.

Rootsi rahandusminister Anders Borg kinnitas eile Berliinis antud intervjuus, et Rootsi valitsusel on riskikava olemas. „Riskid on tõsised,“ ütles Borg. „Samas pole me salanud, et meil on ressursid ja võimalused mistahes probleemidega toimetulekuks. Me võime vajadusel sekkuda väga jõuliselt,“ ütles ta.